Obsah (4)

§ 61§ 60§ 70§ 51

Tsiviilasi nr 2-09-10036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10036 Tsiv

) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohase ei täida. Kostja väitel on ta andnud lastele igakuiselt sularaha mingi summa ja ostnud neile enne kooliminekut riideid, jalanõusid, koolikotte ning tasunud elamu elektri eest. Kostja väitel ei ole tal võimalik hagejale maksta elatist nõutavas summas. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ta ebaregulaarselt teinud makseid laste Kxxxx Kxxxx ja Kxxx Kxxxx kontodele (13.04.

1. a 500 krooni, 17.10.
2. a 250 krooni, 18.02.
3. a 150 krooni, 12.03.
4. a 250 krooni ning 13.04.
5. a 300 krooni kummalegi lapsele). Kostja on küll tõendanud, et ta on maksnud lastele raha, kuid kohtu hinnangul ei saa seda lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks- kohutused tuleb täita selleks õigustatud isikule. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 on elatise saamise õigus on laste teisel vanemalhagejal. Kostja poolt lastele tasutud summasid ei ole hageja saanud kasutada laste vajaduste katmiseks, need summad on pigem nn laste taskuraha. Seetõttu ei saa lugeda nimetatud 2 maksed elatise tasumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ostnud lastele riideid, jalatseid, koolitarbeid jne. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad pooled menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Seetõttu on kostja väited paljasõnalised ja kohus ei saa neid elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus leiab, et kostja poolt elektriarvete tasumist saab lugeda laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja on esitanud tõendid poolte ühisomandis oleva elamus, kus hageja lastega elab, perioodil 20.01.2008-20.01.2009 tarbitud elektri eest tasumise kohta summas 5737 krooni. Lapsed kasutavad elamut eluruumina ning elektri kulu on samuti osa laste ülalpidamisele tehtud kulust.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja on esitanud elatisenõude seadusega ettenähtud alammäära ulatuses.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud alammäärast väiksemas suuruses.

§ 60

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on märkinud laste igakuisteks vajalikeks kuludeks 8000 krooni kuus, s.o 4000 krooni ühe lapse kohta kuus. Kulude koosseisu kuuluvad kulud toidule, riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele, koolitarvetele, ravimitele ja huvialaringidele). Kohus hindab, et hageja poolt toodud kulud on mõistlikud ega ole liialdatud. Ka kostja ei ole hageja poolt välja toodud kulusid vaidlustanud. Hageja sissetulek on keskmiselt 5000 krooni. Lisaks saab ta töövõimetuspensioni 1913 krooni kuus ja puude toetust 260 krooni kuus. Kostja palk on 5500 krooni kuus, millest läheb igakuiselt maha pangale väikelaen 1439 krooni. Kuna hagejale on omistatud keskmine puue ja ta on 50 % ulatuses töövõimetu, siis ei arvesta kohus hageja sissetuleku võrdlemisel kostjaga hagejale riigi poolt makstavaid sihtotstarbelist puudetoetust ja töövõimetuspensioni. Poolte sissetulek töötasu näol ning varanduslik seis on võrdne. Seega on kohus seisukohal, et vanematel tuleks kanda laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Kuigi PrkS § 61 lg 4 on elatise miinimumsuurus 2175 krooni, tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda siiski laste reaalsetest vajadustest ning neile tehtud kuludest. Kohus leiab, et üks vanem ei tohi elatise abil teise vanema arvel rikastuda. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise laste ülalpidamiseks 2000 krooni ühe lapse kohta kuus. Lähtudes

§ 70

lg-st 1 mõistab kohus kostjalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 11.03.2009.a ja

§ 60lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et antud juhul on elatise väljamõistmine kostjalt tagasiulatuvalt põhjendatud ulatuses, milles kostja ei ole oma kohustust täitnud. Eelpool kohus leidis, et kostja on elektri eest tasumisega täitnud ülalpidamiskohustust osaliselt ning seetõttu tuleb nimetatud summa elatise tasumata osast maha arvestada. Arvestades laste kulutusi -4000 krooni kuus lapsele, ülalpidamisekohustuse jagunemist vanemate vahel- mõlemal vanemal 1/2 ulatuses, ja kostja poolt tasutud summat, on kostja elatise võlgnevus perioodi 11.03.2008-10.03.2009.a 42 263 krooni (48000-5737). 3

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Lisaks elatisenõudele on hageja esitanud nõude laste elukoha kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtul määrata laste elukohaks tema elukoht. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Ta märkis, et on nõus, et lapsed elavad hageja juures.

§ 51

näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kostja on nõustunud latse elukoha määramisega hageja juurde, mistõttu tuleb hagi selles osas rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 4