lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus ei ole tuvastanud
lg 6 sätestatud asjaolusid, millal võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse.. Seega on elatisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 29.04.2009. a ja
MS § 445 lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2 2-09-17905 1 TsMS § 174 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud ja menetluskulude nimekirja pole kohtule esitanud. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.