Vastavalt
§-ile 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja jättis üüri maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata ja hageja ütles üürilepingu üles, kuna kostja oli jätnud tasumata rohkem kui kolme kuu üüri. Kostja võlgneb hagejale üürisummad kokku 12 000 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hagiavalduse kohaselt andis üürnik üüripinna üle ebasanitaarses seisus, tapeedid olid täis soditud, lae armatuurid lõhutud ning põrandakattematerjalid rikutud.
lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja hindab kostja poolt tekitatud kahju 6000 kroonile. Kostja pole esitanud nõudele vastuväiteid. Kostja on üürilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja p 3 järgi ka kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.