2-08-87255/5

Tsiviilasi nr 2-08-87255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2009.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-87255 Tsiviilasi Mxxxxx Ixxxxxx hagi Axxx Kxxxx vastu lapsele elatise saamiseks Hagi hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Ixxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: AxxxxKxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Mõista välja Axxx Kxxxxxx Mxxxxx Ixxxxxx kasuks elatis Mxxxxxx Kxxxx (Kxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.01.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus: Jätta Margit Ingveri menetluskulud Axxx Kxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja esitas kohtule avalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas, millele lisanduks tulumaks. Avalduse kohaselt on pooltel ühine laps- 16.09.1998.a sündinud tütar Mxxxxxx Kxxxx, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja saab kostjalt 650 krooni kuus ja ei suuda selle rahaga lapse vajadusi rahuldada. Lapsele tehtavaid kulusid on hageja esitanud kokku 4300 krooni. Hageja kasvatada on 5 last, tema varaks on remonti vajav elamu ja sõiduauto. Sissetuleksuks on palk 6200 krooni ja lastetoetused 3900 krooni. 06.12.2009.a avaldusega hageja nõustus, et kostja tasub elatiseks seadusest tuleneva miinimummäära suuruse summa alates 2009.a jaanuarist. Hageja teatas, et tema pere sissetulekuks lisaks lastetoetusele ja hageja töötasule on tema abikaasa sissetulek umbes 7500 krooni. Peres kasvab kokku 5 last. Hageja märkis, et kostja abikaasa saab Soome Vabariigis lastetoetust, mis on oluliselt suurem Eesti Vabariigis makstavast ja ka emapalka. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks osaliselt ja leidis, et hageja nõue on liiga suur. Kostja varaline seisund ja sissetulek ei võimalda tal nõutud suuruses elatist tasuda. Kostja on seni tasunud elatist 650 krooni kuus. Kostja ei nõustunud ka sellega, et elatisele lisataks tulumaks, sest on elatistelt tulumaksu tasunud. Kostja palus arvestada, et tal on lisaks Mxxxxxxxxx veel kolm alaealist last, keda ta ülal pidama peab. Kostjale kuulub korteriomand Jxxxxxx ja sõiduauto. Soome Vabariigis elab kostja üüripinnal ja tal on liisitud auto, sest Soome Vabariigis ei tohi seal alaliselt elav isik kasutada mujal registreeritud sõiduautot. Kostja igakuised vältimatud kulud eluasemele ja transpordile on 900 eurot kuus, sissetulekuks pärast maksude mahaarvamist 1300 eurot kuus. Seega jääb kostjal vabalt kasutamiseks s.h enda kuludeks umbes 400 eurot ehk 3800 krooni kuus, millelt ta peab tasuma elatist kõigile oma lastele. Kohtu poolt määratud kirjalike seisukohtade esitamise tähtaja jooksul pooled kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Mxxxxxx Kxxxx (t lk 11). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele selles osas, et tal on kohustus elatist tasuda. Kostja kinntas, et on oma kohustust täitnud ja tasunud igakuiselt 650 krooni. Hageja leidis hagi esitades, et nimetatud summa ei ole piisav. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses summas 4300 krooni. Kohus leiab, et lapse vajaduste hindamisel tuleb arvestada, et lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kooliks vajalike asjade olemasolu. Samuti tuleb võimalusel tagada lapsele vajalik areng hobidega tegelemise näol. Hageja on kulutuste välja toomisel kõige sellega arvestanud ja nimetatud kulud on kohtu arvetes mõistlikud ja põhjendatud. Kostja pole kulutusele ja nende suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja on palunud välja mõista elatise seaduses sätestatud minimaalmääras. PrkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Alates 01.01.2007.a on kuupalaga alamääraks kehtestatud 4350 krooni (Vabariigi Valituse määrus nr 254). Kostja märgib oma vastuses, et on nõus maksma elatist seaduses sätestatud minimaalmääras, kuid viitab kuni 14.05.2004.a kehtinud regulatsioonile, mille kohaselt oli elatise alammääraks ¼ kuupalga alamäärast. Elatise minimaalmääraks on käesoleval ajal 2175 krooni. Vastavalt PrkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
5. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus hindab elatise suuruse määramisel poolte sissetulekuid ja varalist seisundit ning nende ülalpidamisel olevaid teisi ülalpeetavaid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte varanduslik seisund on enam-vähem võrdne: mõlemale kuulub üks kinnisasi ja kasutatud sõiduauto. Hageja sissetulek neto töötasu näol on 6579 krooni kuus (t lk 34), kostjal tema väitel 1300 eurot, s.o umbes 20 280 krooni (t lk 2021, 19-20). Hageja ülalpidamisel on 5 last (t lk 35-37), kostjal peab osalema 4 lapse ülalpidamises (t lk 41-44). Mõlemal poolel on elukaaslane/abikaasa, kellel on samuti sissetulek, seega peavad nimetatud isikud ise end ülal ja osalevad ka oma laste ülalpidamises. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulekud tema ülalpidamisel olevate isikute kohta (ca 20 000 krooni tema enda ja 4 lapse ülalpidamiseks) on tunduvalt suuremad kui hagejal (ca 6500 krooni tema enda ja 5 lapse ülalpidamiseks). Arvestades hageja sissetulekut, ei jää tema teised ülalpeetavad halvemasse seisu kui hageja ja kostja ühine laps. Kui aga jätta enamus polte ühise lapse kulusid hageja kanda, siis jääksid hageja teised lapsed kehvemasse seisus poolte ühises lapsega võrreldes. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust elatist vähendada alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Kohus märgib, et Soome Vabariigis elamise ja töötamisega kaasnevad suuremad transpordi ja eluasemekulud ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks aluse vähendada elatist alla minimaalmäära. Isikul on vabadus valida elu- ja töökohta, kuid ta peab seejuures arvestama, et ta peab valima elustandardi, mis võimaldaks tal ülal pidada oma lapsi. Seega tuleb hagi rahuldada ja elatis välja mõista alates jaanuarist 2009.a. PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so kokku 2175 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. Maimu Laumets Kohtunik