TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 27. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-13734 Eesti Vabariik Keskkonnainspertsiooni kaudu ve

§ 133

lõigetele 1 ja 2 kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud keskkonnakahju 70259 krooni. Menetluse käigus esitas kostja Heiki Kõomägi esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv vastuväited, mille kohaselt kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Metsakinnistu omanik oli Askersund Trading OÜ. Metsaraie tööde teostamise kohta oli kinnistu omaniku Askersund Trading OÜ ja Töövõtja OÜ Alumerk vahel sõlmitud töövõtuleping. OÜ Alumerk täitis tellija Askersund Trading OÜ lepingulist tellimust ja teostas nimetatud kinnistult metsaraiet vastavalt 19.04.2005.a. metsateatisele. Kostja Heiki Kõomägi töötas ajavahemikul 09.02.2004.a. kuni 31.12.2007.a Osaühingus Alumerk metsalangetustraktoristina. Vastavalt tööandja Osaühing Alumerk poolt talle antud tööülesannetele teostas kostja Heiki Kõomägi 2005.a maikuul Võru maakonnas Meremäe vallas Tiglasõ külas Meremäe kinnistul kinnistu omaniku Askersund Trading OÜ poolt OÜ-lt Alumerk tellitud metsaraietöid ja raius kinnistult tormiheitest kahjustatud puid. VÕS § 1054 lg.1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus -või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Eeldades, et kostja Heiki Kõomägi teostas hagis märgitud kinnistul ebaseaduslikku metsaraiet ja tekitas Eesti Vabariigile (looduskeskkonnale) kahju summas 70259 krooni, siis tulenevalt eespoolnimetatud seaduse sättest vastutab tekitatud kahju eest mitte Heiki Kõomägi, vaid töö teostaja, kelleks oli OÜ Alumerk, kes kasutas oma kutsetegevuses tööde teostamiseks oma töötajat Heiki Kõomägi. Tekitatud kahju eest saab vastutada ikkagi OÜ Askersund, mitte aga Heiki Kõomägi. Seega tuleb Heiki Kõomägi vastu esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud panna hagejale. Ka sisuliselt on hagi küllaldaselt tõendamata. Kostja raius tööandja OÜ Alumerk korraldusel ja tellija Askersund Trading OÜ tellimusel 2005.a. ainult jaanuarikuul tormikahjustatud puid, mitte ühtegi kahjustamata ja elujõulist puud Heiki Kõomägi pole raiunud. Keskkonnateenistuse töötajad võtsid arvesse ainult need puud, mis oli tormi poolt juurest maha murtud, jättes tähelepanuta, et 2005.a. jaanuaritorm murdis suures ulatuses maha eelkõige puude latvu jättes puu tüve püsti. Kändude lugemise ja keskkonnale tekitatud kahjude arvestuse teostasid hageja esindajad üksi, ilma, et kändude lugemise juurde oleks kutsutud kinnistu omaniku esindajat, raiet teostanud isiku (osaühingu Alumerk) esindajat või tegelikku puude raiujat, kostjat Heiki Kõomäge. Sellest tingituna on keskkonnainspektorid lugenud keskkonnale tekitatud kahjude hulka ka need puud, mille ladvad või tüved olid jaanuarikuu tormi poolt kahjustatud. Samuti ei ole arvestatud asjaolu, et ka 2004.a. oli teostatud nimetatud kinnistult raiet. Väga võimalik, et keskkonnainspektorite poolt loetud kändude hulka võis sattuda ka kände, mis olid tekkinud varasema raide tulemusena. Keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse 07.03.2005.a. ekspertarvamuse kohaselt oli nimetatud kinnistu puistu keskmine kahjustustase keskmine kuni väga tugev, puude kahjustuse ulatus 35 % kuni 95 % puudest. Kostja Heiki Kõomägi võttes arvesse, et ta ei vastuta VÕS-i § 1054 lg.1 kohaselt ka siis tekitatud kahju eest, kui oleks tekitatud kahju leidnud küllaldast tõendamist, siis ei pea kostja vajalikuks rohkem peatuda tekitatud kahju tõendamise asjaoludel. Kostja Heiki Kõomägi esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv palub jätta hagi täies ulatuses kui mitteõige kostja vastu esitatud hagi rahuldamata, kostja poolt kantud menetluskulud panna hagejale. Hageja taotlusel kaasas kohus menetlusse kostjana OÜ Alumerk (likvideerimisel), kelle esindaja esitas hagi suhtes omapoolsed seisukohad, mille kohaselt kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta nii Heiki Kõomägi vastu kui ka Alumerk OÜ vastu rahuldamata alljärgnevatel motiividel. 1.Alumerk OÜ tunnistab, et Alumerk OÜ teostas vaidlusalusel kinnistul 2005.a maikuul metsaraiet vastavalt Alumerk OÜ ja Askersund Trading OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule. Raie teostajaks tuleb lugeda Alumerk OÜ, mitte aga kostja Heiki Kõomägi, kes oli Alumerk OÜ töötaja ja täitis talle antud tööülesandeid vastavalt temaga sõlmitud töölepingule.

1. Ei ole leidnud tõendamist, et Alumerk OÜ või Heiki Kõomägi oleks raiunud 2005.a. maikuul ebaseaduslikult Askersund Trading OÜ-le kuuluvalt kinnistult ebaseaduslikult puid ja tekitanud sellega looduskeskkonnale hagis märgitud ulatuses kahju. Askersund Trading OÜ-le oli väljastatud metsateatis, mille kohaselt oli tal lubatud raiuda Meremäe kinnistul tormikahjustusega puid kokku 690 tm. Alumerk OÜ poolt raiuti nimetatud kinnistult ainult tormikahjustusega ja osaliselt ka juure ja okkakahjustusega puid ca 565 tm. ulatuses. Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja kt. Rainer Kuuba ettekandest 27.05.2005 nähtub, et kohapeal kändude järgi vaadates on näha kahesuguseid kände. On pealt siledad ja helehallid kuuse kännud, mis on pikali ja juurestik maapeal näha, mis ongi patoloogi otsusega lubatud raie ja teistsugused kuuse kännud, mis on pealt siledad helehallid, püstised, juurestik maa sees kinni, mis Rainer Kuuba arvates ongi 2005.a. mai algul ebaseaduslikult raiutud puud. Kostja leiab, et selline kahju määramine on ebaõige. Kahju kindlaksmääramise juurde ei kutsutud ei OÜ Alumerk esindajat, Heiki Kõomägi ega ka kinnistu omaniku Askersund Trading OÜ esindajat. Keskkonnainspektsiooni töötajad jätsid alusetult tähelepanuta , et 2005.a. jaanuarikuu torm oli kahjustanud nimetatud kinnistul suures ulatuses puid, kusjuures oli tormi tagajärjel kahjustatud suures ulatuses puid, mille latv oli murdunud või puu tühi oli keskelt murdunud pooleks, kusjuures puu tüve alumine osa oli juurestikus tugevalt kinni. Ekspertpatoloog tunnistas ka need puud tormiheite puudeks ja metsateatise kohaselt kuulusid ka need mahavõtmisele. Ekspertarvamuses on otseselt märgitud kahjustavate teguritena tormiheide ja puude koolutamine. Tormikahjustuse ulatus kinnistul oli eksperdi arvamuse kohaselt kuni 95 %. Keskkonnainspektsioon võttis arvesse ainult koolutatud puud (st. puud, mis olid juurest lahti murtud), jättes tähelepanuta muud tormikahjustused (sh puud, mille latv või tüvi oli tormikahjustuse tagajärjel murdunud, kuid puu tüvi oli juurestikus kinni). 2007.a. märtsis viidi nimetatud kinnistul läbi uus ekspertiis, mille kohaselt tuvastati, et 2005.a tormikahjustuste tagajärjed olid tunduvalt suuremad, mille tõttu anti täiendav luba teostada nimetatud kinnistul täiendavat raiet ca.600 tm ulatuses.
2. OÜ Alumerk jagab kostja Heiki Kõomägi seisukohta, et VÕS-i §1054 lg.1 kohaselt vastutab tekitatud kahju eest Heiki Kõomägi tööandja OÜ Alumerk , mitte aga tegelik töö teostaja Heiki Kõomägi. VÕS-i § 1054 lg.1 välistab solidaarse vastutuse ja kahjusaaja võlanõude esitamise võimalikkuse nii tegeliku kahjutekitaja ja ka äriühingu, kelle korraldusel töötaja teostas metsa raiet, vastu. Puudub õiguslik alus VÕS-i § 1043 kohaldamiseks kuna VÕS-i § 1054 lg.1 on erisäte ja mis näeb, et äriühing vastutab oma kutsetegevuses tema töötajate poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest.
3. Kui eeldada, et OÜ Alumerk poolt tekitatud kahju suurus ja kahju ulatus on leidnud usaldusväärselt tõendamist (mida aga antud juhul tehtud ei ole), siis tuleks kohaldada aegumist ja hagi OÜ Alumerk vastu tuleks jätta rahuldamata aegumise motiivil. Kohtumaterjalidest nähtub, et hageja sai teada kahju tekitamisest, kahju ulatusest ja et kahju tekitati Heiki Kõomägi poolt OÜ Alumerk töötajana tööülesandeid täites 2005.a. maikuul. TsÜS-i § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitamine mittekohase isiku vastu ei peata hagi aegumise kulgemist. Kahju tekitamisest teadasaamisest on möödunud enam kui kolm aastat. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata lisaks eespooltoodule ka aegumise motiivil. Kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) esindaja alus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohtuistungil hageja loobus hagist kostja Heiki Kõomägi vastu ja palus hagi rahuldada OÜ Alumerk (likvideerimisel) suhtes. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse kostja Heiki Kõomägi suhtes. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Kohus leidis, et hagi ei tule jätta rahuldamata kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) (tl 53) vastu aegumise motiivil. Iseenesest on õige kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) seisukoht, et hagi esitamine mittekohase isiku vastu ei peata hagi aegumise kulgemist. Hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud selgituse kohaselt sai hageja teada kohasest kostjast Tartu Maakohtu 06.märts 2007 otsusest (tl 5-7), mille kohaselt on Heiki Kõomägi süüdi mõistetud, kuid keskkonnale tekitatud kahju nõue on jäetud läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras viitega VÕS § 1054 lg-le
4. Kohus nõustub hageja esindajaga ja leiab, et hagi ei tule jätta rahuldamata kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) vastu aegumise motiivil.

§ 1043

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 133

lg-le 1 keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju.

§ 133

lg-le 2 VÕS § 133 lg-s 1 nimetatud kahju ja kulud tuleb hüvitada seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Vastavalt metsaseaduse § 67 lg-le 1 keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. Vastavalt metsaseaduse § 67 lg 2 p-le 1 keskkonnale tekitatakse metsaseaduse tähenduses kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni liigist. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt Alumerk OÜ teostas kinnistul 2005.a maikuul metsaraiet vastavalt Alumerk OÜ ja Askersund Trading OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule (tl 39-40). Heiki Kõomägi oli Alumerk OÜ töötaja ja täitis talle antud tööülesandeid vastavalt temaga sõlmitud töölepingule (tl 41-43). Kohus ei nõustu OÜ Alumerk (likvideerimisel) poolt esitatud asjaoluga, et ei ole leidnud tõendamist, et Alumerk OÜ või Heiki Kõomägi oleks raiunud 2005.a. maikuul Askersund Trading OÜ-le kuuluvalt kinnistult ebaseaduslikult puid ja tekitanud sellega looduskeskkonnale hagis märgitud ulatuses kahju. Hagiavalduse kohaselt Heiki Kõomägi teostas 2005. a maikuu alguses Võru maakonnas Meremäe vallas Tiglasõ külas Mereääre kinnistul puude ebaseadusliku raie raiudes eraldisel 3 9,3 tm tooreid puid, keskkonnakahju 5369 krooni, eraldisel 4 6,5 tm tooreid puid, keskkonnakahju 3886 krooni, eraldisel 5 2,8 tm tooreid puid, keskkonnakahju 1680 krooni, eraldisel 6 79,4 tm tooreid puid, keskkonnakahju 46421 krooni, eraldisel 9 7,2 tm tooreid puid, keskkonnakahju 4324 krooni ja eraldisel 10 15tm tooreid puid, keskkonnakahju 8579 krooni, millega tekitades keskkonnale kokku olulise kahju 70259 krooni. Nimetatud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud keskkonnakahju väljaselgitamise käigus koostatud kändude lugemislehtedega (tl 23-27), nimetatud dokumentide alusel koostatud sortimentatsiooni arvestuslehtedega ja ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestustega (tl 11-22). Nimetatud dokumentides esitatud andmete õigsuses puudub kohtul alus kahtlemiseks. Nimetatud dokumentide alusel koostatud keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektori Kalju Kägi ettekandest (tl 8-10) saab samuti kinnitust hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu. Ebaseaduslik raie teostati kokku kuuel eraldisel, kusjuures kahe eraldise suhtes ei olnud luba ka sanitaarraieks (tl 95-97). Õiend (tl 7) on käsitletav sisuliselt tsiviilhagi nõude põhistusena Heiki Kõomägi suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse raames ja seega käesolevas asja käsitletav abistava iseloomuga dokumendina. Teised hageja poolt esitatud ja nõude aluseks olevate asjaolude olemasolu tõendavad eelosundatud dokumendid on koostatud kohtueelse menetluse käigus ametisikute poolt ja sellistena usaldusväärsed. Seega ei ole hagi rahuldamist välistavad väited, et keskkonnainspektorid on lugenud keskkonnale tekitatud kahjude hulka ka need puud, mille ladvad või tüved olid jaanuarikuu tormi poolt kahjustatud ja võimalik on, et keskkonnainspektorite poolt loetud kändude hulka võis sattuda ka kände, mis olid tekkinud varasema raide tulemusena. Nii ei ole Askersund Trading OÜ õiendiga (tl 83-84) võimalik lugeda välistatuks hagiavaldusele lisatud dokumentaalsetes tõendites esitatud asjaolusid. Hagile vastuväitena esitatu - mille kohaselt ekspert-patoloog tunnistas ka need puud tormiheite puudeks ja metsateatise kohaselt kuulusid ka need mahavõtmisele; ekspertarvamuses on otseselt märgitud kahjustavate teguritena tormiheide ja puude koolutamine; tormikahjustuse ulatus kinnistul oli eksperdi arvamuse kohaselt kuni 95 % - ei välista hagi rahuldamist, sest ekspertarvamusena pealkirjastatud metsapatoloogi poolt koostatud dokumendis (tl 95-97) sisalduvatest asjaoludest oli keskkonnainspektsiooni ametnik ettekande (tl 8-10) koostamisel ettekandest sisalduvatest faktilistest asjaoludest (sh metsapatoloogi otsusega lubatud raie) nähtuvalt teadlik. Ekspertarvamusena pealkirjastatud dokument (tl 85) ei välista hagi rahuldamist, sest sellest dokumendist ei nähtu asjaolu, et keskkonnakahju 2005 aastal kostja töötaja ei tekitanud või et keskkonnakahju 2005 aastal ei saanud tekkida, sest 2007 aastal on olemas tormikahjustus, tüvekahjurite asustus või tuuleheitega harvikud. Ka keskkonnaministeeriumi kirjad (tl 88-89) ja metsateatised (tl 86-87) aastast 2007 ei välista hagi rahuldamist, sest nimetatud dokumentidest ei nähtu asjaolud, mis tooksid kaasa hagiavaldusele lisatud dokumentide ebaõigeks tunnistamise. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada eelosundatud sätete ja hageja poolt esitatud asjaolude alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kalev Kuningas Kohtunik