VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-20064 20. juulil 2009, Narva Kohtuasi J L hagi A L vastu abielu lahut

) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2008.a jaanuarist, st. enam kui poolteist aastat tagasi. Lühiajalist hageja külaskäiku Saksamaale ei saa aga pidada abielusuhete jätkamiseks poolte poolt, kuna hageja väitel oli külaskäigu eesmärk äriühinguga seotud tehingu tegemine, mitte aga abielusuhete taastamine. Hagejal puudub selleks ka tahe.

§ 2

lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Pooled elavad lahus, erinevates riikides. Abielulise koosluse olemusele vastab aga põhimõtteliselt perekonna ühise eluaseme olemasolu. Hageja abielusuhete taastamist ei soovi ning kostja sellele vastu ei vaidle, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja sellise hageja tahte olemasolul abielu lahutamisele vastu ei vaidle, poolte abielusuhted lõppesid enam kui poolteist aastat tagasi ning pooled elavad erinevates riikides, siis on abielu jätkamine võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanime Levin. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanime, siis säilitatakse talle perekonnanimi „L“.

§ 21

kohaselt on abikaasa kohustatud abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 22

lg 2 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega on kostjal kohustus abielu ajal oma abikaasat ülal pidada lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja peale abielulahutust lapse hooldamise ajal kuni sama ajani, kuid ainult juhul, kui laps oli eostatud abielu kestel. Toimiku materjalide kohaselt abiellusid pooled 14.04.2007.a ja poolte abielusuhted lõppesid faktiliselt 2008.a jaanuaris. Seega elasid pooled faktiliselt koos 9 kuud. Poolte ühine laps M L sündis xxx, millest tulenevalt on välistatud, et laps oli eostatud poolte abielu ajal. Siit tulenevalt on kostja kohustatud oma abikaasat üleval pidama kuni abielu lõppemiseni poolte vahel, st. ajani millal jõustub abielu lahutamise kohtuotsus (

§-d 26 ja 30 p 3).

§ 24

p 2 kohaselt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Kohus arvestades asjaoluga, et pooled elasid faktiliselt koos 9 kuud ja abielu lahutuse kohtuotsus tehakse teatavaks 20.07.2009.a, leiab, et poolte abielu on kestnud lühikest aega

§ 24p 2 tähenduses ning kostja tuleb elatise tasumisest vabastada. Kohus leiab, et abielu mis on kestnud 4

§ 22lg 3).

Kohus leiab, et ei ole õiglane ja mõistlik välja mõista elatist ühelt abikaasalt teise kasuks olukorras, kus pooled elasid faktiliselt koos ainult 9 kuud. Samuti arvestab kohus sellega, et poolte laps ei ole eostatud abielu ajal, mille tulemusel puudub abielu lõppemisel kostjal oma lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi elatise väljamõistmise osas rahuldamata ja rahuldab hagi tervikuna osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuludena pool riigilõivust, so. 500 krooni. Kõik ülajäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 5