Obsah (11)

§ 23§ 22§ 31§ 1§ 13§ 29§ 30§ 57§ 33§ 150§ 32

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Pankroti väljakuulutamine Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Avalduse ese nr 2-09-13647 OÜ Helenor avalduses OÜ Heleno

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse; 3.4 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pankrotimenetluse asjaolud 1.
2. Avaldaja esitatud asjaolud Tsiviilasjas on OÜ Helenor esitanud pankrotiavalduse OÜ Helenor pankroti väljakuulutamseks. Koos pankrotiavaldusega on OÜ Helenor esitanud kohtule seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Maksejõuetuse põhjusena on avaldaja nimetanud majandusraskusi, mis alates
3. aasta oktoobri kuust on olnud tingitud klientide võlgnevustest. 1.
4. Puudutatud isikute seisukohad Ajutine pankrotihaldur kohtus ja kohtule esitatud aruandes on leidnud, et OÜ Helenor pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlausaldaja OÜ Serbose esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv taotles kohtuistungil OÜ Helenor pankroti väljakuulutamist. OÜ Cerbose esindaja leidis, et ajutise pankrotihalduri seisukoht pankrotimenetluse lõpetamiseks ei vasta tegelikele asjaoludele ning pidas võimalikuks ja vajalikuks OÜ Helenor pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on OÜ Cerbos kandnud kohtu arvele 20 000 krooni. Võlausaldaja OÜ Aquarius toetas kohtus avaldaja taotlust OÜ Helenor pankroti väljakuulutamist. 1.
5. Ajutise pankrotihalduri väljaselgitatud asjaolud

§ 22

lg-s 2 kohaselt ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; 4) annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest; 41) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku; 5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. Ajutine haldur esitab

§ 22

lg-s 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu (

§ 22lg 5).

Kohtu määratud ülesessannete täitmise kohta on ajutine haldur esitanud

1. juunil 2009 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Ajutine pankrotihaldur on oma arvamuses leidnud, et OÜ Helenor maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
2. aasta novembris-detsembris alguse saanud majandusraskused, kuna tekkisid probleemid klientidelt maksete laekumisega; tellimused vähenesid ja detsembris ettevõtte majandustegevus töö puudumise tõttu peatus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib olla tõene, et võlgnik sai oma püsivast maksejõuetusest aru alles
3. aasta kevadel, kuna ehitussektoris on tõepoolest sügis ja talv tööde mahu poolest rahulikumad. Samuti ei olnud võlgniku kohustused niivõrd suured, et oleks olnud ilmselge, et võlgnik ka töö tekkimisel ei suuda neid rahuldada. 2 Ajutises pankrotihalduri väitel kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutine pankrotihaldur on järeldanud, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud majanduse jahtumisest ja üldisest töö vähenemisest ehitussektoris, kus võlgnik tegutses ning seega on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes ega esine KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, s. o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Võlgnikul on kohustused hankijatele 365 163,56 krooni; lühiajaline laen Urmas Leppikult 13 692,75 krooni; lühiajaline laen JJ Projekt OÜ-lt 50 000 krooni. Hankijatest võlausaldajateks on Ekspresskataloogide AS 2 006 krooni; OÜ Toru-Jüri 34 460,95 krooni; AS Vennad Dahl 37 916 krooni; OÜ Aquarius 39 887,16 krooni; OÜ Cerbos 250 893,45 krooni (koos kõrvalnõuetega 314 726,07 krooni). Kokku on võlgniku kohustused 492 688,86 krooni. AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot, mille saldo seisuga 02.06.2009 on 12 788,57 krooni. Viimase bilansi kohaselt kuulub äriühingu vara hulka 30 000 krooni suurune nõue AS Vinnal vastu. Nõue tuleneb katlamaja renoveerimise eest võlgujäädud summast. Tööd teostati jaanuaris
4. Ajutise halduri hinnangul on OÜ Vinnal on sattunud makseraskustesse ning nõude laekumine on ebatõenäoline ning ajutine haldur on jätnud nõude võlgniku varade hulka arvestamata. Põhivara võlgnikul ei ole ning võlgniku vara piirdub pangakontol oleva 12 788,57 krooniga. Ajutine haldur on hinnanud võlgniku majandusolukorda ebarahuldavaks. Kuna võlgniku tootmine on seiskunud, siis ei ole võimalik rahuldada täies ulatuses ka võlausaldajate nõudeid ning ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 12 788 krooni ja kohustusi on vähemalt 492 688,86 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Kokkuvõtlikult on ajutine haldur leidnud, et OÜ Helenor pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja pankrotiseaduses (

). OÜ Helenor pankrotimenetlus on algatatud võlgniku OÜ Heleneor avalduses OÜ Helenor pankroti väljakuulutamiseks. Kuna peale OÜ Helenenor pankrotiavalduse esitamist on esitanud kohtule OÜ Helenor pankroti väljakuulutamist ka OÜ Cerbos, siis kohtu

1. mai 2009 määrusega on liidetud OÜ Cerbos avaldus juba algatatud OÜ Helenor pankrotimenetlusega OÜ Helenor avalduse alusel.
2. mai 2009 pankrotimenetluse algatamise määruses nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Terje Eipre ja tegi talle ülesandeks: 1) teha kindlaks võlgniku vara ja kohustused ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 2) anda hinnang võlgniku maksevõime ja tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta; 3) tagada võlgniku vara säilimine; 4) selgitada välja maksejõuetuse tekkimise põhjused. Ajutine haldur on esitanud kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.

§ 31lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

3.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tuvastada ajaolud OÜ Helenor maksejõuetusest ning selle iseloomust ning otsustada pankroti väljakuulutamine. Vastavalt

§ 1lg-le 1 on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (§ 1 p 2). Juriidilisest 3 isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (§ 1 p 3). Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse (

§ 13lg 1).

Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla (

§ 13lg 2).

Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus (

§ 13lg 3).

Vastavalt

§ 31lg-le 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (

§ 31lg 3).

Kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus (

§ 29lg 1).

Kohus ei lõpeta

§ 29

lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1).

3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi (TsMS § 229 lg 2). Avalduse lahendamisel loeb kohus isikute ärakuulamisi usaldusväärseteks tõendusvahenditeks koos muude tõenditega. Kohtus leidis usaldusväärselt tõendamist OÜ Helenor maksejõuetus. See nähtub võlausladja enda avaldusest, võlgnike seisukohtadest ja ajutise pankrotihlduri esitatud asjaoludest. Kohtul tuleb otsustada OÜ Helenor pankroti väljakuulutamine. Selles küsimuses on erinevatel seisukohtadel ajutine pankrotihaldur ja võlausaldajana OÜ Cerbos. Ajutine haldur on leidnud, et puuduvad asjaolud võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja kõige olulisem võlausaldaja on leinud, et esinevad asjaolud võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja OÜ Cerbos esitatud asjaoludest lähtuvalt ja arvestades võlausaldaja poolt pankroti väljakuulutamisest tulenevate võimalikeks täiendavateks pankrotimenetluse kuludeks kohtu arvele tasutud 20 000 krooni tasumisest tulenevalt arvestab kohus võlausaldaja esitatud OÜ Cerbos esitatud asjaoludega ning sellest tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid tuleb avaldus rahuldada ja

§ 31lg 1 alusel kuulutada välja OÜ Helenor pankrot.

OÜ Cerbos võlausaldaja on tasunud kohtu arvele pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 krooni, mistõttu

§ 30

lg 1 kohaselt pankrotimenetlust ei tule lõpetada.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise.

§ 31

lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.

§ 31

lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele ning pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohaks määrata 10. september 2009 ja alguse ajaks 10.00 Viljandi kohtumajas. Vastavalt

§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Arvestades kõige olulisema võlausaldaja OÜ Cerbos ja ajutise pankrotihalduri oluliselt erinevaid seisukohtu võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ei pea kohus võimalikuks senise ajutise halduri jätkamist haldurina. Kohus on seisukohal, et Eha Pehk (isikukood 44609234912, aadress Pala küla, Türi vald, 72234, Järvamaa, telefon 5047330, e-post: eha.pehk@haldur.just.ee) on usaldusväärne isik nimetamiseks OÜ Helenor halduriks. Ta on kantud haldurite registrisse, mis annab õiguse haldurina tegutseda. Eha Pehk on

§ 57

lg 3 kohaselt andnud kohtule nõusoleku tegutsemiseks haldurina ning kinnitanud kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt Äriseadustiku § 58 lg 1 p-le 2 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankroti väljakuulutamine koos pankrotihalduri nime, isikukoodi ja elukohaga, samuti märge, et tema esindab ettevõtjat.

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtul pankrotiotsusest viivitamatult avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev 4 ja kellaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 3.4. Pankrotimenetluse kulud Pankrotimenetluse kuludeks on

§ 150

lg 1 kohaselt muuhulgas: 1) kohtukulu; 2) ajutise halduri tasu ning 3) ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Asjas on ajutine haldur pankrotimenetluse kulude kohta esitanud taotluse tasus 16 500 krooni, mille koosseisus on võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelepärimiste koostamine, saatmine (ajakulu 2 tundi) 3 000 krooni; võlgniku poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil (ajakulu 3 tundi); aruande koostamine, täiendamine ja paljundamine (ajakulu 4 tundi) 6 000 krooni; istungil osalemine (ajakulu 1 tund) 1 500 krooni; võlgnikuga seotud isikutega suhtlemine (ajakulu 1 tund) 1 500 krooni. Ajutine haldur on täiendavalt teinud arvestuse halduri tasuna võlausaldaja arvamusele vastuse koostamise eest 3 000 krooni ja kahel kohtuistungi osalemise eest 4 500 krooni kokku 7 500 krooni. Asjas on pankrotimenetluse kulude kohta ajutine haldur esitanud taotluse 3 897 krooni hüvitamiseks, mis sisaldab kulutusi fotokoopiate tegemises, tähitud ja lihtkirjade kirjade saatmises (margid), ümbrikukuludes ja muu arvestuslik bürookulu (kontoritehnika, üür, äriregistri raportite väljatrükk jne). Koos käibemaksuga 4 598 krooni. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi (

§ 32

lg 1).

§ 23

lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri

1. detsembri
2. a määrusega nr 71 Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra §-s 2 on sätestatud ajutise pankrothalduri tasu arvestamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt: ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus (§ 2 p 1); tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (§ 2 p 2); ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed taotlusena oma ülesannete täitmise eest tasu saamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22

lg-st 5 tuleneva kirjaliku aruande esitamisega kohtule (§ 1 lg 3 ja § 2 p 3); kohus selgitab välja, kas ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega (§ 2 p 4); tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi; tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust (§ 2 p 5); ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni; ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest (§ 2 p 6); ajutise pankrotihalduri tasu ei tohi olla väiksem kui üks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (§ 2 p 7); võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks (§ 2 p 8); kohus ei mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi välja riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa (§ 2 p 9).

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Arvestades, et võlgnik on tegutsenud väikeettevõtjana kelle võlausaldajate arve ei ole suur peab kohus põhjendataks ajutise halduri tasu 7 500 krooni ja vajalikke kulutusi ajutise halduri ülesannete täitmiseks 2 000 krooni. Kohus osundab seejuures asjaoludele, ajutine haldur on tasu arvestamisel lähtunud korras sätestatud kõrgeimast määrast (1 500 krooni) ning tasu arvestamisel 5 ei ole ajutine haldur käsitlenud pankrotivara vahekorda pankrotimenetluse kuludega.

§ 150

lg 2 kohaselt pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse pankrotimenetluse pankrotivarast.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse. 2.5. Määruse täitmisest ja edasikaebamisest Hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes (TsMS § 478 lg 5). Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 6