Obsah (8)

§ 187§ 444§ 367§ 468§ 317§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 26.05.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 25.03.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.06.2006.a krediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 83 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25.02% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta, millega muudeti ka lepingus sätestatud intressimäära ning alates 29.09.2006 loeti uueks intressimääraks 25.03% krediidisummalt aastas. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täinud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja 04.04.2007.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 133 580.77 krooni, millest:

1. tagastamata krediidisumma on 80 723.90 krooni üldtingimuste p 2.
2. ja 5.
3. alusel;
4. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 25.03% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.
5. ja 5.
6. alusel summas 15 680.94 krooni;
7. sissenõutavaks muutunud viivis määras 25.03% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 25.03.2008.a. summas 20 071.15 krooni;
8. leppetrahv summas 16 564.78 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.
9. ja 6.
10. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt;
11. võla sissenõudmisega seotud kulud summas 240.00 krooni üldtingimuste 5.
12. ja 9.
13. alusel;
14. alates 25.03.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25.03% tagastamata krediidisummalt aastas;
15. tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 300.00 krooni üldtingimuste p 5.
16. alusel;
17. alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25.03% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on toimetanud kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning hagimaterjalid kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.03.2009.a. 2 Kostja vastust 30 päeva jooksul dokumentide kättetoimetatuks lugemisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus jätab hagi leppetrahvi 16 564.78 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 240 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 240 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 9.

1. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 240 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 5.
2. ja 9.
3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 240 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ja ning tasumata lepingu sõlmimise tasu osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel.

§ 367

alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 25.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivis tuleb välja mõista alates 26.03.2008. 3 Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab

§ 163

lg alusel menetluskuludest 13% hageja ja 87% kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 5875 krooni, millest 5250 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 30 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest, 295 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest, 100 krooni riigilõiv kostjale menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu ja 200 krooni riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5111.25 krooni (87%). Gerty Pau Kohtunik 4