3-08-1025/9

3-08-1025 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1025 Haldusasi OÜ P kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.04.2008 korraldus nr 12-2.1/4512; - lugeda OÜ P suhtes 30.11.2006 korraldusega nr 122.1/11791 alustatud revisjoni läbiviimine lõpetatuks seisuga 30.06.2007: - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ P esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 5, § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata kaebaja taotlus: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.04.2008 korraldus nr 12-2.1/4512; Lõpetada menetlus kaebaja taotluses: - lugeda OÜ P suhtes 30.11.2006 korraldusega nr 122.1/11791alustatud revisjoni läbiviimine lõpetatuks seisuga 30.06.
3. Jätta kohtukulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juulil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist 1 3-08-1025 kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Maksuhaldur alustas 30.11.2006 korraldusega nr 12-2.1/11791 OÜ P suhtes revisjoni, mis hõlmas käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist ajavahemikus jaanuar 2005 kuni oktoober
6. Korralduse kohaselt tuli revisjon läbi viia ajavahemikul 20.12.2006 kuni 30.06.2007 ning korralduse kohaselt pidi revisjon lõppema hiljemalt 30.06.2007 (tl 15-16). Hiljem otsustas maksuhaldur revisjoni tähtaega pikendada ja võttis 15.06.2007 vastu korralduse nr 12-2.1/6884, mille kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-07-
7. Antud korralduse kohaselt vajab maksuhaldur täiendavalt aega revisjoni lõpuleviimiseks ning korraldusega on MKS § 75 lg 3 alusel pikendatud OÜ P revisjoni läbiviimise tähtaega kuni 31.10.2007 (tl 18-19). Korraldusele esitas kaebaja kaebuse kohtule. Haldusasjas nr 3-071741 tehtud kohtuotsusega
8. detsembrist 2007 jäeti OÜ P kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai 2008 otsusega jäeti halduskohtu 07.12.2007 otsus haldusasjas nr 307-1741 muutmata. 25.10.2007 Lääne Maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.1/11859 pikendati OÜ P suhtes revisjoni läbiviimise tähtaega kuni 30.04.2008 (tl 20-21). Korraldusele esitas kaebaja kaebuse kohtule. Haldusasjas nr 3-07-2283 2283 tehtud kohtuotsusega 29.veebruar 2008 jäeti OÜ P kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri 2008 otsusega jäeti halduskohtu 29.02.2008 otsus muutmata. 24.04.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.1/4512 muudeti OÜ P revisjoni tähtaega pikendades seda kuni 31.12.2009 (tl 13-14). 23.05.2008 postitas OÜ P kaebuse maksuhalduri 24.04.2008 korraldusele nr 12-2.1/4512 (tl 5). 25.07.2008 postitas vastustaja vastuse kaebusele (tl 43-50). 22.04.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 67-68). 22.05.2005 esitas vastustaja asjas täiendavad tõendid (tl 71-82). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja on seisukohal, et järjekordne revisjonitähtaja pikendamine on põhjendamatu ja rikub kaebaja õigust lihtsale, kiirele ja efektiivsele maksumenetlusele. Kaebajale põhjustatakse ebavajaliku menetlustähtaja pikendamisega põhjendamatuid ebamugavusi. Korralduse vastuvõtmisel viidatakse revisjoni lõpuleviimist takistava asjaoluna kaebaja juhatuse liikme tervislikule seisundile. Kaebaja väidetel oli juhatuse liikme tervislik seisund maksuhaldurile teada alates 21.09.
11. Kaebaja palus seoses juhatuse liikme ägenenud haigusega esitada küsimused kirjalikult. Korralduse kirjaliku teabe andmiseks tegi maksuhaldur 29.04.
12. Korralduses märgitud küsimustele oleks maksukohustuslane võinud teavet anda juba revisjoni alguses ning juba 21.09.2007, 01.11.2007 teatas juhatuse liige, et kõik dokumendid on maksuhaldurile üleantud. Kõik küsimused puudutasid teemat, mille kohta oli juba andnud seletuse teine juhatuse liige. Vaatamata juhatuse liikme tervislikule seisundile, ei ole maksuhaldur kuni viimase ajani pidanud vajalikus kirjalikult küsimusi esitada. Maksuhaldur tegi korralduse juhatuse liikmele teabe esitamiseks 29.04.
13. Jääb selgusetuks, mis takistas maksuhaldurit korralduse tegemist enne kaevatava korralduse vastuvõtmist 24.04.
14. Kaebaja hinnangul on antud juhul tegemist maksuhalduri töö organiseerimatusega maksukohustuslase maksumenetluses. Järelikult leidis maksuhaldur viimaks, et juhatuse liige võib oma seletuse esitada kirjalikult. Seega oli enne vaidlustatud korralduse tegemist äralangenud üks faktiline alus mis oli toodud revisjoni tähtaja pikendamiseks. 2 3-08-1025 Juhatuse liikme tervislik seisund oli vastustajale teada alates 21.09.2007 ning revideerimist takistav asjaolu oli kõrvaldatav vastustaja enda poolt. Jääb arusaamatuks, millistel põhjustel tehti korraldus teabe andmiseks 5 päeva peale revisjoni pikendamise korraldust. Teiseks revisjoni tähtaja pikendamise põhjuseks on korralduse kohaselt teabe kogumine AS K dokumentide hoidjalt G. C´ilt, kuna korraldused on vaidlustatud. Samale asjaolule tugines vastustaja ka 26.10.2007 korralduse tegemise ajal. Samas selgub, et G. C´i suuliste seletuste protokoll on toimikus juba alates 26.09.2007.. Väheustav, et isiku seletused asjaolude kohta on muutnud. Samuti on võimalik täiendavad küsimused esitada elektronpostiga. G. C vaidlustas korralduse suulise teabe andmiseks põhjusel, et korraldus oli puudulikult põhjendatud ning vaidemenetluses korralduse teabe nõudmises tühistati. Kaebaja on seisukohal, et käesolevaks ajaks on äralangenud teine vaidlustavas korraldus toodud põhjendus. Vaidlus selle üle, kas likvideeritud äriühingu dokumendihoidja on kohustatud kolmanda isikuna esitama maksumenetluses raamatupidamise dokumente, on kohtu menetluses. Revisjoni tähtaja pikendamine on korralduse kohaselt vajalik ka seetõttu, et kaebaja juhatuse liikme ja G. C´i seletusest võib tuleneda vajadus täiendavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Antud põhjendus on kaebaja hinnangul hüpoteetiline. Kuna G. C´ilt teabe kogumiseks 14.05.2008 tehtud korraldus on tunnistatud kehtetuks, väheneb eeldatava teabe kogumise vajadus ning juhatuse liige on korralduses märgitud küsimustele vastused edastanud 16.05.
15. Samuti on kaebaja seisukohal, et revisjoni tähtaja korduv pikendamine on ebaproportsionaalne. Samuti on ebaproportsionaalne ka selleks planeeritav aeg. Kontrolltoimikust selgub, et kogutakse materjale, mis ei puuduta revisjoni või mida ei avalikustata. Seega kogutakse asjas mitte puutuvaid tõendeid, kuid mille kogumise tõttu pikeneb revisjoni tähtaeg. Tehingud, mida kontrollitakse on kolme isiku vahel toimunud kauba ostu-müügi tehingud ühe lepingu raames. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist keeruka maksumenetlusega, vaatamata selle on revisjoni tähtajaks kavandatud
16. aastat revisjoni algusest, mis on ebamõistlikult pikk tähtaeg. Läbimõtlematu on korralduste tegemine kolmandatele isikutel, mistõttu on korraldused vaidlustatud ning see on omakorda pikendanud revisjoni läbiviimist. Kaebaja suhtes alustati e-kontrolli, mis peaks olema kiire ja efektiivne. Maksuhalduri tegevusega on rikutud kaebaja õigust efektiivsele ja kiirele maksumenetlusele. Kaebajal on õiguspärane ootus eeldada, et kehtestatud tähtaja jooksul selgub, kas tema maksukohustus jääb kehtima või mitte. Kaebaja väidetel oleks revisjoni tähtaja pikendamine kolmandat korda pidanud olema eriti läbikaalutletud ja põhjendatud. Antud juhul ei selgu korraldusest, et tähtaja pikendamisel oleks kaalutud ka maksukohustuslase õigusi ja huve. Maksumenetluses kogutakse asjasse puutumatuid tõendeid. MKS § 12 tuleneb maksuhaldurile kaalutlusõigus. Käesoleval juhul kaevatava haldusakti vastuvõtmisel ei ole arvestatud ega kaalutud kaebaja huve. Revisjoni tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna korralduses toodud toimingud on käesolevaks ajaks tehtud või on korraldus teabe nõudmiseks tunnistatud kehtetuks. Revisjon ka maksukohustuslasele kõige koormavam kontrolli vorm ning revisjoni tähtaja pikendamine ei ole lubatud suvaliselt, vaid seda tuleb põhjendada. Kui revisjoni lõpetamise tähtajaks oli määratud 30.06.2007, siis pidi revisjon selleks ajaks lõppema ning tähtaja saabumisel tulnuks välja anda MKS § 81 lg 4 ettenähtud kirjalik tõend, Kuna kaebajale ei ole tutvustatud revisjoniakti, tuleb asuda seisukohale, et maksukohustust muutvaid asjaolusid tema suhtes ei tuvastatud ja kaebajale tuleb väljastada ka vastav kirjalik tõend. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja suhtes revisjoni alustamise korralduses 30.11.2006 teatati revisjoni läbiviimise eeldatav aeg, sammas viidati ka võimalusele, et antud tähtaega võidakse muuta. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et revisjon lõppeb igal juhul 30.06.
17. MKS § 75 lg 3 näeb ette võimaluse revisjonitähtaja pikendamiseks. Tähtaja pikendamisest on kaebajat aegsasti teavitatud. Revisjoni tähtaja 3 3-08-1025 pikendamine on maksuhalduri kaalutlusotsus ning kaalutlusi tuleb põhjendada. Põhjendamiseks on piisav, kui selles on kajastatud peamised aspektid, milles otsuse vastuvõtmisel on lähtutud. Antud korralduses on põhjendused toodu piisavas ulatuses. Eelkõige tuleb maksumenetluses tuvastada maksustamisel tähtsust omavad asjaolud ning teha seda maksukohustuslase jaoks võimalikult vähem koormavalt. Samas võib revisjoni pikendada korduvalt. Tähtaja pikendamisel määrab revident uue tähtaja kogutud teabe ja tõendite pinnalt. Samas tuleb otsuse tegemisel prognoosida võimalikke uute tõendite alusel vajadust täiendavate tõendite võimaliku vajalikkuse osas. Tõendite kogumise vajaduse üle otsustab revident, mitte maksukohustuslane, kellele on õigus saada teavet revideerimise käigu ja tuvastatud asjaolude kohta, kuid tal ei ole õigust otsustada, kas kõik vajalikud tõendid on kogutud. Kaebaja pädevuses ei ole tõendite asjasse puutumise hindamine. Maksukohustuslase poolt tõendite asjakohasuse hindamine saab kõne alla tulla revisjoniaktile eriarvamuse esitamisel. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-1741 jäeti kaebaja taotlus, lugeda revisjon lõppenuks 30.06.2007 ja väljastada talle MKS § 81 lg 4 ettenähtud kirjalik tõend, rahuldamata. Seega puudub kaebajal alus esitada käesolevas asjas uuesti taotlus lugeda revisjon lõppenuks 30.06.2007 seisuga. Revisjoni esialgse tähtaja määramisel ei ole maksuhaldurile ette teada, millise sisuga tõendid kontrollimise käigus kogutakse ning kaua võib nende analüüsimine aega võtta. Kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni teistkordsel pikendamisel ei saanud maksuhaldur veel prognoosida, milliseks kujuneb revisjoni edasine kulg ning millist ressurssi hakkab temalt nõudma kaebaja esindajate rohkearvulistele teabenõuetele vastamine ning erinevates vaide- ja kohtumenetlustes osalemine. Kaevatava korralduse vastuvõtmisel arvestas vastustaja sellega, et toimingute tegemisel tuli toimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu mitmekordselt edasi lükata. Samuti on kolmandatele isikutele tehtud korraldused vaidlustatud, mis omakorda lükkab edasi tõendite kogumise. Käesolevaks ajaks on pooleli 5 kohtumenetlust. Kuna enamus maksuhalduri toiminguid vaidlustatakse võib eeldada kohtumenetluste arvu jätkuvat suurenemist. Seetõttu võtab iga revisjoni toimingu tegemine mitmekordselt rohkem aega. Kui kõik vajalikud tõendid on kogutud, võib revisjon lõppeda ka enne korralduses märgitud tähtaega. Hinnangu revisjoni pikkusele saab anda peale revisjoni lõppemist. Korduvalt on ette tulnud ka olukordi, kus revident on väljasõitnud toimingut sooritama ning peale seda selgub, et toimingut ei ole võimalik sooritada. Eelnevate kohtotsustega on tuvastatud, et tegemist ei olnud revidendi tegevusetusega ning revisjoni pikendamise põhjused eelnevatel kordadel ei olnud otsitud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et toimingud oleks pidanud tegema revisjoni alguses. Samuti põhistati revisjoni pikendamist kogutud tõendite mahukuse ning kaupade ja raha liikumisega seotud asjaolude tuvastamisega. Revident otsustab iseseisvalt tõendite kogumise viisi ja järjekorra üle. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmel olid teatud ajavahemikul tervisehäired ei välista veel isiku paranemist ning suuliste seletuste andmise võimalust. Tõendite kogumise ja järjekorra muutmine ei tähenda revisjoni ebamõistlikku venitamist. Üldjuhul otsustakse alati suuliste seletuste võtmise kasuks, sest sel juhul on võimalik esitada vastustest tulenevad küsimused kohe. G. C´i osas tehtud korraldus tühistati seetõttu, et see oli motiveerimata, mitte seetõttu, et seletuse saamine oli õigusvastane. G. C´ile korralduse osas kohtuotsuse on maksuhaldur vaidlustanud apellatsioonimenetluses. Maksuhalduril ei ole võimalik revisjoni käigus kontrollida mõne teise isiku tegevust või tehinguid. Kui saadud teave sisaldab kolmandate isikute maksusaladust, ei saa maksuhaldur seda enne maksukohustuslasele avaldada, kui on tuvastatud selle seos isiku enda maksukohustusega. See ei tähenda, et kogutakse asjaga mitteseotud tõendeid. Asjaolu, et isikul on õigus saada teavet tuvastatud asjaolude kohta, ei tähenda seda, et revident peaks tegutsema revideeritava kontrolli all. Kaebaja poolt pidevate teabenõuete, 4 3-08-1025 avalduste ja kaebuste esitamine koormab olulist revidenti, mis omakorda pikendab revisjoni kulgu. KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED Haldusasjas nr 3-07-2283 esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud: - lugeda OÜ P suhtes 30.11.2006 algatatud revisjon lõpetatuks seisuga 30.06.2007; - kohustada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust välja andma MKS § 81 lg 4 ette nähtud kirjalik teade kaebajale täiendava maksukohustuse määramata jätmise kohta. Viidatud haldusasjas on kohus andnud õigusliku hinnangu kaebaja eelpool märgitud taotlustele ning haldusasjas tehtud 29.02.2008 kohtuotsusega on OÜ P kaebus jäetud rahuldamata kogu ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2008 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ning kohtuotsus on jõustunud. Seega on käesolevas haldusasjas esitatud taotluses: - lugeda OÜ P suhtes 30.11.2006 korraldusega nr 12-2.1/11791alustatud revisjoni läbiviimine lõpetatuks seisuga 30.06.2007, olemas jõustunud kohtuotsus. Uusi asjaolusid, mille tõttu tuleb ümberhinnata haldusasjas nr 3-07-2283 tuvastatud asjaolud, kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. HKMS § 24 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse, kui samas asjas on jõustunud kohtuotsus. Kaebaja esitas kohtule taotluse kaevatava haldusakti tühistamiseks. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
18. Kaebus on postitatud 26.05.2008 vastustaja 24.04.2008 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Tulenevalt eeltoodust on käesolevas asjas esitatud kahesugused nõuded. Kaebaja nõuab haldusakti tühistamist, mille puhul on tegemist HKMS § 6 lg 2 p 1 kohase nõudega. Kaebaja teise nõude osas on jõustunud kohtulahend, mis HKMS § 24 lg 1 kohaselt tuleb lahendada määrusega. Kuna kaebuse väidete kohaselt on kaebuses esitatud taotlused omavahel seotud vaidlustatud korraldusega ning kaebaja oma põhjendustes tugineb mõlema nõude osas samadele asjaoludele ning protsessiosalised asjas on samad, lihtsustab kohtu hinnangul antud nõuete menetlemine ja lahendamine ühes kohtulahendis nende läbivaatamist. Tulenevalt maksuhalduri töös rakenduvast uurimispõhimõttest ning revisjoni eesmärgist on revisjoni tähtaja pikendamine maksuhalduri diskretsiooniotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud ning seetõttu ei saa kohus anda õiguslikku hinnangut revidendi toimingutele ja tegevusele tõendite kogumise vajalikkuse ja uurimise hindamisel. Vaidlustatud korraldusega on pikendatud OÜ P revisjoni tähtaega kuni 31.12.2009 (tl 14). Lähtudes MKS § 73 lg 1 on revisjoni eesmärk välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Kaevatav korraldus on vastuvõetud kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni raames MKS § 75 lg 3 alusel. 5 3-08-1025 MKS § 75 lg 3 kohaselt muudetakse vajaduse korral revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada. Kaevatava korralduse kohaselt ei olnud korralduse vastuvõtmise ajaks maksuhalduril võimalik tuvastada kaebaja maksukohustuse suurust kontrollitava perioodi osas. Kaebaja maksukohustuse tuvastamine on korralduse kohaselt viibinud kahel põhjusel: - revisjoni käigus kogutud tõendite mahukus; - kontrolli lõpule viimist takistavad asjaolud. Revisjoni lõpule viimist on takistanud kaebaja juhatuse liikme S. Pi tervislik seisund, mille tõttu ei olnud võimalik saada temalt suulisi seletusi ning kaebaja suurima hankija K AS dokumentide hoidajalt G Cilt dokumentide ja suulise seletuste saamiseks antud korralduste vaidlustamine kohustatud isiku poolt. Korralduses on maksuhaldur märkinud, et nõutud dokumendid ja seletused on olulised selleks, et välja selgitada kaupade ja raha liikumisega seotud asjaolud. Korralduses on ka viidatud võimalusele, mille kohaselt võib nõutud tõendite analüüsi tulemustest tekkida vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Lähtudes eeltoodust on revisjoni tähtaja muutmine õiguslikult lubatav, korralduse vastuvõtmise eesmärk kookõlas MKS § 73 lg 1 ning korralduse vastuvõtmise vajadust on põhjendatud. Seega on revisjoni tähtaja muutmine kookõlas seaduse nõuetega. Kaebaja väidetel oli maksuhaldurile alates 21.09.2007 teada juhatuse liikme S. Pi tervislik seisund, mille tõttu ei olnud võimalik temalt suulisi seletusi saada. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 02.09.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-07-2283 tuvastatud, et maksuhaldur ei saanud enne 25.10.2007 korralduse andmist kaaluda võimalust esitada S. Pi´ile küsimused kirjalikult. Samuti selgub kohtule esitatud tõenditest, et vaatamata S. Pi tervislikule seisundile, oli antud isik maksuhaldurile teadete esitamise ajal jätkuvalt kaebaja juhatuse liige (tl 22, 23, 24, ). Seega võimaldas S. Pi tervislik seisund tal teadete edastamise ajal tegutseda juhatuse liikmena. Juhatuse liikme tervisliku seisundi kohta esitatud tõendid iseenesest ei välista kohtu hinnangul isiku tervenemist määral, mis võimaldaks suuliste seletuste andmist. Seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et maksuhaldur oleks saanud teadete saamisel otsustada vaid kirjaliku seletuse kasuks. Antud juhul tegi maksuhaldur S. Pi´le korralduse kirjaliku teabe andmiseks 29.04.2008 (tl 2528). Kas ja millised küsimused ning millal esitada otsustab maksuhaldur, selles osas puudub maksukohustusasel kaasarääkimise õigus. Maksuhalduri poolt esitatud tõenditest selgub, et vaidlustatud juhul on revisjoni pikendamist põhjustanud eelkõige vajadus koguda tõendeid kolmandatelt isikutelt. Samas on kohustatud isikud need vaidlustanud. Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et käesolevaks ajaks on äralangenud G. Ci´lt seletuse saamine, sest vaideotsusega tühistati 05.03.2008 korraldus selle motiveerimata jätmise tõttu, mitte korralduse tegemise õigusliku aluse puudumise tõttu. Seega on G. Ci´lt võimalik motiveeritud korralduse alusel nõuda teavet ka teistkordselt. G. Ci´le kui K AS dokumendihoidjale tehtud korraldusega kohustati G. C´i esitama OÜ-le P ajavahemikus 01.01.2005 kuni 31.10.2006 müüdud kauba soetus- ja maksedokumente. G. C esitas kohtule kaebuse korralduse tühistamiseks, mis jäeti kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-2611 rahuldamata (tl 77). Kohtuotsus on jõustunud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et K AS oli kontrollitaval perioodil kaebaja tehingupartner. Asja materjalide kohaselt soovib maksuhaldur kaebaja poolt teostatud tehingute hindamiseks kontrollida ka K AS dokumente. Selleks, et taolist kontrolli teostada, on vajalik tutvuda K AS dokumentidega antud tehingute kohta. 6 3-08-1025 Vaidlustatud korralduse kohaselt ei ole vajalikke dokumente esitatud ning korraldused teabe saamiseks kolmandatele isikutelt, on nende isikute poolt vaidlustatud. Tulenevalt eeltoodust selgub, et revisjoni raames revidendi poolt vajalikuks peetud dokumente kaebaja maksukohustuse tuvastamiseks ei ole olnud võimalik kontrollida ning samuti ei ole teada, millal maksuhaldur saab vajaliku teabe ja dokumendid. Asjaolu, et korralduses on viidatud võimalusele, mille kohaselt revisjoni käigus võib tekkida vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, ei muuda korraldust hüpoteetiliseks. Korralduse kohaselt on revisjoni tähtaja pikendamine vajalik täiendavate tõendite kogumiseks. Maksumenetluses ei saa välistada võimalust, et uute tõenditega tutvumisel võivad selguda uued asjaolud, mis vajavad kontrollimist. Lähtudes eeltoodust on revisjoni pikendatud seetõttu, et on vaja koguda täiendavaid tõendeid kaebaja maksukohuste tuvastamiseks. Revisjoni käigus kogutud tõendite ja teabe asjakohasust saab hinnata pärast kontrollitava isiku maksukohustuse tuvastamist. Kohtu hinnangul on korralduses toodud põhjustel revisjoni pikendamine põhjendatud. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest selgub, et revisjoni tähtaja pikendamise on tinginud maksuhaldurist sõltumatud asjaolud – kaebaja juhatuse liikme pikaajaline haigestumine, maksuhalduri poolt teabe saamiseks tehtud korralduste vaidlustamine (G. C kaebuse osas tegi Riigikohtu halduskolleegium lahendi
19. märtsil 2009). Hinnates kohtule esitatud maksumenetluse osas koostatud kontrolliprotsesside kirjeldust, ei saa asuda seisukohale, et maksuhalduri tegevus on olnud kaebaja suhtes organiseerimatu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, millest tulenevalt saab väita, et maksuhaldur on õigusvastaselt viivitanud või venitanud maksumenetluses vajaliku teabe kogumisega (tl 5765). Seega on revisjoni läbiviimiseks tähtaja pikendamine põhjendatud. Asjaolu, et revisjon on kaebaja õigusi kõige enam riivava kontrolli liik ning on kestnud algselt kavandatavast kauem, ei saa olla aluseks revisjoni pikendamise õigusvastasusele. Maksuhalduri hinnangul pikendab kaebaja tegutsemine revisjoni kulgu (tl 50). Kaebajal on õigus esitada maksumenetluses teabenõudeid, avaldusi, taotlusi ja kaebusi, kuid on ilmne, et nende arvukas esitamine ei aita samuti kaasa maksumenetluse kiirele läbiviimisele. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtul põhjust kahelda maksuhalduri väides selle kohta, et kaebaja poolt esitatud arvukate teabenõuete lahendamine paneb revidendile täiendava koormuse ning võtab olulise osa revisjonitoiminguteks planeeritud ajast, mis võib pikendada revisjoni kulgu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlustoimingute kooskõlastamine kaebajaga võtab mitmekordselt aega; kolmandatele isikutele tehtud korraldused on vaidlustatud ning revisjoniga seonduvalt on pooleli 5 menetlust kohtus; seletuste võtmine toimub sageli väljapool Lääne MTK halduspiirkonda. Samuti ei ole teada, millise sisuga tõendeid kogutakse ning kui mahukaks kujuneb tõendite analüüsimine. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, ei saa revisjoni jätkumist ja selle tähtaega lugeda ebaproportsionaalseks kaebaja õiguste suhtes. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. 7 3-08-1025 Annika Vendik Kohtunik 8