Obsah (8)

§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 144§ 483§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 13.11.2006 sõlmitud laenulepingust . Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpeats hageja ennetähtaegselt lepingu lepingu p 13.1, 13.1.2 ja 13.2 kohaselt. Lepingu p 10.1 on pooled kokku leppinud viivise tasumises ning lepingu p 13.3 kohaselt leppetrahvis. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 158, § 396 lg 1.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 300 krooni, millest 1 500 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, 250 krooni riigilõiv avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses, 295 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale ja õigusabikulud 944 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2 739 krooni.

§ 144

lg 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti maakohtu poolt määrusega rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel 14.05.2008 määrusega.

Hagiavaldus on esitatud maakohtule 19.06.2008. Seega ei kuulu menetluskuludena väljamõistmisele riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Kohtu arvates on lepingulise esindaja kulu 944 krooni põhjendatud ning see ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 1 500 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni ja lepingulise esindaja kulu 944 krooni. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1). Meeli Kaur kohtunik 3