Obsah (7)

§ 113§ 209§ 142§ 145§ 76§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 21. november 2008.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt (176 703.48 krooni) kuni põhinõude täitmiseni POÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

1. november 2008.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 08.04.2008 esitas POÜ maakohtule hagi TOÜ, HL’i (edaspidi kostja I ja käendaja) ja NT(edaspidi kostja II ja käendaja) vastu solidaarselt põhivõla 176 703.48 krooni, viivise 7 632 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja TOÜ vahel 23.11.2007 sõlmitud naftasaaduste müügileping nr
2. Kostja I ja kostja II on 23.11.2007 sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega käendavad hageja ees hageja ja TOÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevaid nõudeid. Hageja on arvestanud võlgnevuselt seadusjärgset viivist 0.03 % päevas ning seisuga 04.04.2008 on viivis 7 632 krooni. Hageja palub viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastus Kostja I palub kohtul arvestada, et ta on VT’i ja NTpoolt ettevalmistatud pettuse ohver. Asjas on käimas kriminaalmenetlus ning on tuvastatud, et Trofimovitel ei olnud kavaski temaga teostada kavandatud äriplaani. Kostjal ei ole vahendeid võla maksmiseks. Kogu võla peaks maksma ära NT ning tema abikaasa VT on seda lubanud ka hageja esindajale. Süüdi suure võla tekkimises on T. Kostja II hagi ei tunnista. Hagile ei ole lisatud lepingut ega tõendit selle kohta, et hageja väljastas hagis märgitud kauba TOÜ-le või tema seaduslikule esindajale. Menetluse käik 13.10.2008 määrusega lõpetas kohus asjas menetluse TOÜ vastu seoses äriühingu registrist kustutamisega. 13.10.2008 toimunud kohtuistung lükati kostja II taotlusel edasi seoses kostja II väidetava haigestumisega. Haigestumise kohta pole kostja II kohtule tõendit esitanud. 17.11.2008 kohtuistungile jättis kostja II ilmumata. Mitteilmumise seaduslikust takistusest kostja II kohut isiklikult või volitatud esindaja kaudu ei teavitanud. Kostjale II on kohtukutse kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel isiklikult allkirja vastu 24.10.
3. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohtuistungil esitas hageja lepinguline esindaja taotluse lahendada asi sisuliselt. Kostja I nõustus asja sisulise lahendamisega ning kohus rahuldas hageja taotluse. TsMS § 414 lg 1 tulenevalt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud TsMS § 414 lg 2 p 1 ja 2 toodud sisulist lahendamist välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja TOÜ vahel oli 23.11.2007 sõlmitud suuline müügileping 20 000 liitri kerge kütteõli müümiseks. Vaidlustamata on müügilepingu alusel hageja poolt kostjale müüdav kaup, kauba kogus ja hind. Kostja I on kohtuistungil tunnistanud, et ta on hageja poolt müügilepingu alusel väljastatud arvet näinud ja osa sellest on TOÜ ka tasunud (t lk 95). Samuti võtab kostja I omaks, et ta käis koos hageja 2 seadusliku esindajaga laeval ja näitas ära kuhu tuleb kaup viia (t lk 95). Vaidlustamata asjaolude kohaselt hageja kauba nimetatud kohta ka viis. Kauba väljastamist hageja poolt tõendab samuti 28.11.2007 kauba saatelehed nr 477 ja nr 475 (t lk 65). Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja I, kes oli müügilepingu sõlmimise ajal ka TOÜ juhatuse liige, on kohtuistungil tunnistanud, et näitas hageja seaduslikule esindajale JA’le ette koha, kuhu kütus tuleb viia (t lk 96).

§ 209

lg 4 kohaselt kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on müügilepinguga võetud kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Hageja on TOÜ-le esitanud 27.11.2007 kuupäevaga arve nr 4263 summas 259 576.40 krooni, maksetähtajaga 14 päeva (t lk 4). Vaidlustamata asjaolude kohaselt kuulus arve TOÜ poolt tasumisele 11.12.2007. Kauba eest on TOÜ 27.11.2007 hagejale tasunud 77 872.92 krooni (t lk 66). 23.11.2007 on hageja ja HL’i ning hageja ja NTvahel sõlmitud käendusleping (t lk 5-6).

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja TOÜ vahel 23.11.2007 sõlmitud lepingu naftasaaduste ostuks-müügiks nr 271107 nõuetekohase täitmise eest. Rahalise vastutuse maksimumsummaks on käenduslepingu p 1.2 kohaselt 2 000 000 krooni. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda müügilepingu täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käendaja on kohustatud täitma võlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on käendajatele nõudekirjad saatnud (t lk 7-8). Kohtu hinnangul on väljatoodud asjaoludele tuginedes käendajate vastutuse tekkimise eeldused täidetud. Kostja I vastuväited ei vabasta teda käenduslepinguga võetud kohustuse täitmisest. Kostja I on kohtuistungil kinnitanud, et sõlmis käenduslepingu ja sai selle sisust ka aru (t lk 95). Tulenevalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 176 703.48 krooni.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud viivise määras. Seega on viivise määraks

§ 94sätestatud intressimäära, millele lisandub 7 % aastas.

Alates 1. juulist 2007 on seadusjärgne viivise määr 11 % aastas. Otsuse täidetavuse huvides mõistab kohus otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu on sätestatud ka TsMS § 367 teises lauses. Ebaõige on tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n-ö päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär

§ 94

lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-08, p 29). Kuigi kostjad viivisearvestusele vastu ei vaielnud, peab arvestus olema õiguslikult põhjendatud ning vastama ka seadusele. Seisuga 21.11.2008 on põhivõla tasumisega oldud viivituses 346 päeva ja kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt viivis 18 338 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 4