Tsiviilasi nr.2-09-23973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juulil 2008.a.; Valga kohtumaja Tsivi

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6 ja , §396 ning

§162

, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M.K. vastu täies ulatuses. Välja mõista M.K.’lt (is.kood xxxxxxxxx) laenulepingute järgi võlgnevus summas seitse tuhat kaheksakümmend üks ( 7 081) krooni 06 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat viissada (1 500) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.07.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 05.01.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale M.K.le laenu summas 35 000 krooni, intressiga 16% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu

1. kuupäevaks. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks iga viivitatud päeva eest 9 % aastas. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 5 636,46 krooni, millest laenu põhiosa 5 190,16 krooni, intress 345,15 krooni ja viivis 101,15 krooni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.04.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale M.K.le laenu summas 5 000 krooni, intressiga 18% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu
2. kuupäevaks. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 18% aastas. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 1 444,60 krooni, millest Hageja palub kostjalt välja mõista kahe laenulepingute järgne võlgnevus kogumahus 7 081,06 krooni ning menetluskuludena riigilõiv 1 500 krooni. Menetluse käik 27.05.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl. 31-33/. Kuigi kostjale on menetlusdokumendid edasiandmiseks 03.06.2009.a. /tl.35/, ei ole kostja kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule 2

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6-26/ on tõendatud, et 05.01.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. xxxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 35 000 krooni ja 29.04.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu 5 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenud ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole hagejale laenulepingutest tulenevaid intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuvõlgnevusena esimese laenulepingu järgi 5 190,16 krooni ja teise laenulepingu järgi 1 343,94 krooni /tk. 14,24/. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest, saades intressivõla suuruseks esimese laenulepingu osas 345,15 krooni ja teise laenulepingu osas 61,12 krooni /tl.14, 24/. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks esimese laenulepingu osas 101,15 krooni ja teise laenulepingu osas 39,54 krooni /tl.14, 24/. 3

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 500 krooni /tl.3/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 500 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. kannab Aare Kaldma kohtunik 28.07.2008.a. 4