← Eesti

2-08-85467/2

Obsah (7)§ 468§ 440§ 444§ 367§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2009.a, Tallinn Tsivii

§ 468lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramine Mõista välja JP’ilt menetluskulud 1 250 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.02.2009). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja 1 kulgemist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 12.12.2008 esitas AS SEB Pank maakohtule hagi JP’i vastu võlgnevuse 24 646.09 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud 28.03.2003 hagejale Magnet krediitkaardi lepingu taotluse, mille alusel allkirjastasid pooled Magnet krediitkaardi lepingu (leping 1). Krediidilimiidiks lepiti kokku 6 500 krooni. Tulenevalt lepingu 1 on intressimäär 20% aastas. Pärast kaardi kehtivuse lõppemist kohustus kostja tagastama kogu kasutatud krediidi. Kostja tagastas võlgnevusest 238 krooni. 06.11.2007 saatis hageja kostjale ülesütlemise teate ning ütles lepingu üles alates 27.11.2007. Kostja võlgneb lepingu 1 alusel 7 876.80 krooni, milles põhivõlg 5 521.20 krooni, intress 1 004.11 krooni ja viivis 1 351.49 krooni. 23.05.2006 sõlmisid pooled laenulepingu (leping 2). Hageja väljastas kostjale laenu 15 000 krooni ning kostja pidi selle tagastama 14.05.2010. Laenu intressimääraks oli 16 % aastas. Kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust ning hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 27.11.2007. Kostja võlgneb lepingu 2 alusel 16 769.29 krooni, millest põhivõlg 12 840.07 krooni, intress 1 634.18 krooni ning viivis 2 295.04 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUS Kostja tunnistab kohtule saadetud 04.02.2009 elektronkirjas hagi. KOHTU SEISUKOHAD Tulenevalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 4 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagi kuulub rahuldamisele

§ 440lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1, § 113 lg 1, § 94 alusel.

Tarbijakrediidilepingud on hageja poolt nõuetekohaselt ülesöeldud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning viivist.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on taotlenud menetluskuludena riigilõivu summas 1 250 krooni väljamõistmist.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos 2 menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.