) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 09.02.2009 esitas KÜ(edaspidi hageja) hagi T N (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli korteriomandi XXX omanikuks kuni 03.01.2007 A N ning pärast tema surma jäi korteriomandit valdama ja kasutama tema tütar T N . Kuni käesoleva ajani ei ole kostja pärimisasja korraldanud, kuigi ta on A N pärijaks. Kuna kostja kasutab ja valdab korteriomandit pärast 03.01.2007, on ta korteriühistu liige ning tulenevalt korteriühistu põhikirja p 3.2.6 kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ning p 3.2.10 kohaselt võlgnevuselt viivist 0.07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. 27.05.2009 on kostja võlgnevuseks 27 641.60 krooni ning seisuga 25.05.2009 viivis 3 512.19 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni nõude täitmiseni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 tulenevalt ning määrata, et kostjal muu vara ja rahaliste vahendite puudumise korral tuleb korteriga seotud võlgnevus hüvitada korteriomandi realiseerimisest saadavate vahendite arvel; määrata, et korteri realiseerimisest saadavate vahendite arvel tuleb katta ka kõik kuni korteri realiseerimiseni tekkivad korterikulud hageja ees alates 25.05.2009; määrata, et juhul, kui kostja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed korteri realiseerimisel võla katteks vabatahtlikult korterit ei vabasta, tõstetakse nad korterist välja seadusega ettenähtud korras. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on nõus võlgnevusega ja ei oma sellele vastuväiteid. MAAKOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldamisele.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja on 27.05.2009 esitanud nõude tõendamiseks raamatupidamise õiendi ning kostja tunnistas nimetatud dokumendist tulenevat nõuet (t lk 47). Nimetatud õiendi kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees kokku 27 641.60 krooni, millest viivis 3 512.19 krooni. Seega on hageja põhjendamatult leidnud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 27 641.60 krooni, kuna nimetatud summa on põhivõlg koos 2 25.05.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega 27 641.60 krooni osas. Hageja põhikirja p 3.2.10 kohaselt on hagejal õigus arvestada võlgnevuselt viivist 0.07 % päevas.
tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud otsuse täitmise viisina määrata, et: kostjal muu vara ja rahaliste vahendite puudumise korral tuleb korteriga seotud võlgnevus hüvitada korteriomandi realiseerimisest saadavate vahendite arvel; korteri realiseerimisest saadavate vahendite arvel tuleb katta ka kõik kuni korteri realiseerimiseni tekkivad korterikulud hageja ees alates 25.05.2009; juhul, kui kostja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed korteri realiseerimisel võla katteks vabatahtlikult korterit ei vabasta, tõstetakse nad korterist välja seadusega ettenähtud korras. Kohus leiab, et hageja taotlus on õiguslikult põhjendamata ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kohtuotsus peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ning ei saa olla tingimuslik. Seega ei saa hageja poolt taotletud täitmise korda rakendada
Kohus on selgitanud hagejale kohtuistungil, et korteriomandi võõrandamise kohustamise nõude eeldused ja alused on sätestatud korteriomandiseaduse (KOS) § 14 ning selleks tuleb esitada iseseisev nõue selleks õigustatud isiku poolt (KOS § 14 lg 5, t lk 50). Kui kostja kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust hagejale ei tasu, siis sissenõude pööramist kostja varale reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS) § 137 jj.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele võlgnevuse osas ning otsuse täitmise korra taotlus ei mõjuta käesolevas asjas tsiviilasja hinda, siis menetluskulud jäävad kostja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.