← Eesti

2-09-14682/3

Obsah (6)§ 180§ 181§ 182§ 186§ 423§ 189

2-09-14682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2009.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-14

) § 139 lg 2 p-st 2, tuleb riigilõivu tasuda muu hulgas avalduselt hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2² kohaselt tasutakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestamata hagita asjas riigilõivu 1000 krooni. Käesoleval juhul ei ole tegemist RLS § 56 lg-s 2 nimetatud hagita asjaga. Seega tuleb avaldajal tasuda esitatud avalduselt riigilõivu 1000 krooni. Avaldaja taotleb riigipoolset menetlusabi avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt

§ 180

lg 1 p-dele 1 võib kohus menetlusabi saaja taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest või võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 181

lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel: menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 järgi eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

§ 182

lg 2 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kui menetluskulud ületavad viidatud sättes nimetatud piiri, ei saa kohus keelduda menetlusabi andmisest ning peab otsustama, kas taotleja tuleb vabastada täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või tuleb määrata menetluskulude tasumine osamaksetena. Tulenevalt

§ 186

lg-st 1 arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Kohus leiab, et nimetatud sätte mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis avaldaja endale võtnud on. Seaduse mõtteks ei ole arvestada soovilaenu ja väikelaenu olemasolu muude tähendust omavate asjaoludena. Ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega, kuna

§ 186

lg 1 võimaldab arvestada majanduslikku seisundit hinnates taotleja eluasemele tehtavaid mõistlikke, mitte ebamõistlikult suuri kulutusi. Kohus märgib, et eluasemele tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulusid (tasud vee, elektri, kütte jms eest). Kohtu arvates võib eluasemele tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses. Kohus leiab, et põhimõtteliselt saab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada ka auto liisingumakseid mõistlikus ulatuses juhul, kui on tõendatud taotleja ja tema perekonna vajadus autot kasutada. Siinjuures tuleks nii nagu eluaseme puhul kaaluda, kas liisitav auto vastab taotleja ja tema perekonna mõistlikele 3 vajadustele. Kohtu arvates ei ole seaduse mõtteks arvestada menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates kallite autode liisimisel makstavaid ebamõistlikult suuri liisingumakseid.

§ 186

lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohtu arvates tuleb

§ 186

lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid kontrollida üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest

§ 182lg 2 p-de 1-3 alusel.

Nii ei anta

§ 182

lg 2 p 1 järgi füüsilisele isikule menetlusabi, kui „...menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut...“ Järelikult tuleb menetlusabi andmisest keeldumisel

§ 182

lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekuid, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut. Kui pole

§ 182

lg 2 p-des 1-3 sätestatud alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, siis on

§ 186

lg 1 järgi võimalik menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid arvestada selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena. Samuti märgib kohus, et kui kohtuvaidlus toimub perekonna huvides, s.t puudutab kogu perekonna huve, tuleb perekonnaliikmete sissetulekuid arvestada suuremal määral. Hinnates avaldaja menetlusabi taotlustes ja selle juurde kuuluvates teatistes esitatud andmeid, asub kohus seisukohale, et esinevad

§-s 181 sätestatud alused avaldajale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Samas leiab kohus, et menetlusabi taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna menetlusabi taotleja majanduslik seis eeldatavalt võimaldab tal kõnealust menetluskulu tasuda igakuiste osamaksetena. Seega on antud juhul võimalik kohaldada

§ 180

lg 1 p 1 ja 2 koostoimes, rahuldades taotluse osaliselt ja määrata riigilõivu tasumine osamaksetena. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus avaldajat tasuma avalduselt riigilõivu summas 1 000 krooni osamaksetena. Osamakse tuleb tasuda alates

  1. juunist 2009.a iga kuu
  2. kuupäeval. Osamakse suurus on 500 (viissada) krooni. Makseperioodi pikkus on 2 (kaks) kuud. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  3. Maksekorraldused riigilõivu tasumiste kohta või maksekorraldustel olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Kohus hoiatab, et riigilõivu ettenähtud määras tasumata jätmise korral võib kohus vastavalt

§ 423lg 1 p-le 11 jätta avalduse läbi vaatamata.

Kohus juhib tähelepanu

§ 189

lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt võib kohus tühistada menetlusabi andmise, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid; menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi; menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud; menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise 4 2-09-14682 kohta või ei esita nõutavaid tõendeid. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Indrek Parrest kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.