Obsah (6)

§ 218§ 187§ 436§ 442§ 651§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-18529 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 27.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 07.05.2008 esitas A. A. kohtule hagi M. A. vastu isaduse tuvastamiseks ja lapsele elatise saamiseks. XXXX jaanuarist kuni XXXX jaanuarini kestnud kooselust kostjaga sündis hagejal XX.XX.XXXX laps R. R. A.. Pooled elasid koos ühise perekonnana. Hageja rasedusest teada saades lahkus kostja nende ühisest kodust. Vaatamata kooselu lõppemisele viibis kostja sünnituse juures ja on pojaga suhelnud. Kostja maksis hagejale alates 21.02.2007-21.02.2008 enam-vähem regulaarselt lapse ülalpidamiseks kokku 11 800 krooni. Siiski ei ole kostja nõustunud esitama perekonnaseisuasutusele avaldust lapse temast põlvnemise kindlakstegemiseks. Hageja on OÜ A.A.T. ainuosanik ja juhatuse liige ning tema igakuine regulaarne sissetulek on töötasu 4350 krooni ja riiklik peretoetus. Lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt 6215 krooni kuus. Igas kuus kulub toidule 1500 krooni, mähkmetele 220 krooni, eluasemele 650 krooni (sh korteri hooldustasu ja kommunaalkulud, kulutused elektrile, kaabeltelevisioonile 99 krooni), lasteaiamaks 700 krooni, lapsehoiukulu 100 kr/t, 10 tunni eest 1000 krooni, ravimitele, hügieenitarvetele 250 krooni, riietele 400 krooni, jalanõudele 430 krooni, transpordile 300 krooni, mänguasjadele, raamatutele 400 krooni, teatripiletitele jmt 40 krooni, mööblile 200 krooni, spordivahenditele 125 krooni. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulka ei ole siinjuures arvatud kulutusi eluruumi korrashoiule, olmeelektroonikale jmt. Lapse vajaduste rahuldamiseks eeltoodud summast peab kostja kandma poole, s.o vähemalt 3108 krooni kuus. Lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja taotles:

1. Tuvastada lapse R. R. A.i põlvnemine M. A.st.
2. Välja mõista M. A.lt lapse R. R. A.i, ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 4000 krooni, kuid mitte vähem kui 92 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatisehagi kohtusse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
3. Jätta kohtukulud kostja kanda. Kuni DNA-ekspertiisi tulemuste selgumiseni kostja hagi ei tunnistanud. Juhuks, kui DNA-ekspertiisi tulemuste kohaselt on kostja hageja lapse isa, esitas kostja alternatiivse seisukoha, mille kohaselt ta ei nõustu hageja nõutud elatise suurusega. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda elatist 4000 krooni kuus. Kostja on FIE ning tema viimase seitsme kuu keskmine sissetulek oli 6625 krooni. Kostjal on eelmisest abielust kaks alaealist last, kellele maksab igakuiselt elatist kokku 3600 krooni. Arvestades kostja igakuist sissetulekut ning eelmisest abielust sündinud laste ülalpidamiseks makstavat elatist, on ebaõiglane ning kostja teiste laste huve kahjustav mõista R. R. A.ile välja igakuine elatusraha, mis on oluliselt suurem, kui kostja tasub oma teistele lastele. Hageja sissetulek võimaldab hagejal pidada last üleval suuremas ulatuses võrreldes kostjaga. Hageja igakuine sissetulek peab olema oluliselt suurem kui hagiavalduses märgitud 4350 krooni. Kinnistusraamatu andmetel on hageja omandis kinnisvara, millele on seatud hüpoteegid Nordea Bank Finland Plc kasuks kokku summas 4 083 500 krooni. Tulenevalt eeltoodust, peab hageja sissetulek olema oluliselt suurem, kuna vastasel korral ei oleks hageja olnud võimeline eelnimetatud kinnisasju omandama, ega suudaks pangalt võetud laene tasuda. Hageja varaline seisund võimaldab last ülal pidada ka üksinda ning kindlasti suuremas ulatuses kui kostjal. Hageja tegelikkuses suuremale sissetulekule viitab kaudselt ka asjaolu, et hageja väidete kohaselt kulub tal R. R. A.i igakuiseks ülalpidamiseks 6215 krooni. Kui arvestada sellest summast maha kostja poolt igakuiselt tasutud 1000 krooni, siis 5215 krooni, mis on 1327 krooni suurem, kui hageja väidetav igakuine sissetulek. Hageja tehtud kulutused lapsele ning tehtud kulutuste vajalikkus on tõendamata. Põhjendatud on kulutused toidule, riietele, jalanõudele, transpordile, teatripiletitele ja spordivahenditele. Põhjendamatu on kulutus mähkmetele, kuna laps saab XX.XX.XXXX kolme aastaseks. Samuti on põhjendamatu kulutus kaabeltelevisioonile, kuna see ei saa olla kolmeaastase lapse huvides. Hageja ei ole tõendanud lapsehoidjale makstud tasu suurust. Lisaks on kostja alati valmis ise last hoidma, arvestades asjaolu, et vanemate sissetulek ei võimalda lapsehoidjat palgata. Hageja ei ole tõendanud kulutusi ravimitele ja hügieenitarvetele 250 krooni kuus. Teadaolevalt on R. R. A. terve laps. Põhjendatud summa oleks 60 krooni. Lapsele ei ole vaja igas kuus uusi mänguasju ja raamatuid. Kaheldav on, kas lapsele ikka kulutatakse 4800 krooni selleks, et osta talle mänguasju ja raamatuid olukorras, kus vanemate rahaline olukord seda ei võimalda. Põhjendatud summa eelnimetatud kulutustele oleks 100 krooni kuus. Teadaolevalt on lapsel olemas ka kogu vajalik mööbel ning sellekohane kulutus ei ole vajalik. Tulenevalt eeltoodust kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus 4176 krooni, mis teeks kostja ülalpidamise kohustuseks 2088 krooni kuus. Antud juhul on oluline arvestada ka asjaoluga, et kostja lapsi ei soovinud, mis oli hagejale teada. Hagejale oli muu hulgas teada kostja eelmisest abielust kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus ning ka see, et kostjal ei ole võimalik ülal pidada veel ühte last. Eeltoodust tulenevalt esinevad kaalukad põhjused kostja vabastamiseks lapse ülalpidamise kohustusest. Kui kohus leiab, et kostjalt kuulub R. R. A.i kasuks välja mõistmisele igakuine elatis, siis arvestades eeltoodut ei ole alust ega ka võimalik mõista kostjalt välja suurem elatis, kui kostja on seni tasunud, ehk siis 1000 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus 20.10.2008 otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et R. R. A. põlvneb M. A.st ja M. A. tuleb kanda isana lapse sünniakti. Kohus mõistis M. A.lt A. A. kasuks elatise lapse ülalpidamiseks summas 4000 krooni kuus alates 07.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Peale DNA-ekspertiisi tulemuste saamist puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et R. R. A. põlvneb M. A.st. Kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses, seega ei ole kostja oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr. 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates 01.01.2008 4350 krooni. Seega on elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Hageja on hinnanud lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 6215 krooni. Põhjendatud oli üksnes kostja vastuväide mähkmete kulutuse osas, sest lapse kasvades tema vajadused suurenevad ja ei saa pidada mõistlikuks, et hageja peaks, lähtudes lapse vajaduste muutumisest, pidevalt esitama uusi nõudeid elatise suurendamiseks. Seega kohus aktsepteeris lapse ülalpidamiseks vajaliku summana 6000 krooni kuus. Arvestada tuleb asjaoluga, et elatist saav vanem peab maksma saadavalt elatiselt ka tulumaksu. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Eeltoodust oli põhjendatud elatise nõue 4000 krooni kuus. Hageja alaliseks igakuuliseks sissetulekuks on 3888 krooni kuus. Pangakonto väljavõttest jäi küll mulje, et hagejal on ka muid sissetulekuid, kuid need ei ole püsiva ja perioodilise iseloomuga. Hageja on korduvalt saanud abi oma emalt, mis kinnitab, et tema sissetulek ei ole olnud piisav. Kostja ei ole oma tegelikku kuu sissetulekut kohtule avaldanud, kuid pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja tegelik sissetulek ületab oluliselt kostja poolt avaldatu, mis andis aluse kahtlusteks, et kostja on oma tegelikku sissetuleku suurust varjanud ja püüab hoiduda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Elatise suuruse määramisel võttis kohus aluseks eelkõige lapse vajadused, mis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks. Kohus oli seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nõutud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks ega takista tal ülal pidada ka oma teisi lapsi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus M. A. palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.10.2008 otsuse osas, millega mõisteti M. A.lt välja R. R. A.i ülalpidamiseks 4000 krooni alates 07.05.2008 kuni lapsetäisealiseks saamiseni. Teha tühistatud osas, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tuvastada, et R. R. A.i ülalpidamiseks kulub ühes kuus 4176 krooni ja mõista M. A.lt A. A. kasuks välja igakuine elatusraha summas 1488 krooni, millele lisandub tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäär. Maakohus on rikkunud

§ 436

lg 1 ja 442 lg 8 ja jõudnud seetõttu ebaõige lahendini leides, et põhjendatud on vastustaja poolne kulutuste tegemine lapse ülalpidamiseks kuus 6000 krooni ulatuses. Maakohus oleks pidanud hindama iga kostja esitatud vastuväidet hageja poolt tehtud kulutuste osas ning mittenõustumisel põhjendama, miks kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kulutustega. PKS § 49 tulenevalt on kostjal, kui lapse isal õigus vaidlustada lapsele tehtavad kulutused ning õigus nõuda, et hageja ei kulutaks lapsele ühes kuus rohkem, kui võimaldavad mõlema vanema sissetulekud. Seda eriti juhul, kui hageja nõuab kulutuste kandmist võrdses ulatuses ning kostja sissetulekud, erinevalt hageja omadest, seda ei võimalda. Kostja varaline seisund ei võimalda tasuda lapsele igakuist elatusraha summas 4000 krooni. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja pangakonto väljavõte on ajavahemiku 01.01.2005-31.12.2006 kohta ning see ei tõenda kostja sissetulekut elatise väljamõistmise ajal. Kostja sissetulekuks saab lugeda vaid ettevõtlusest saadava kasumi, mis on vastavalt maakohtule esitatud bilansile 6625 krooni. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last eelmisest abielust ning leidnud, et kostja igakuine sissetulek 6625 krooni on liiga väike ning kostja peaks minema teisele tööle, et oma lapsi ülal pidada. Samas hageja sissetulek summas 3888 krooni on kohtu hinnangul täiesti kohane. Kuna hageja sissetulek on aktsepteeritav, siis on seda ka kostja oma ning kohus saab elatise väljamõistmisel lähtuda sissetulekust. Arvestama oleks pidanud ka asjaoluga, et hageja saab sotsiaaltoetust lapsele summas 1200 krooni kuus. Ka see summa tuleks poolte vahel pooleks jagada ning lugeda kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks 600 krooni. Seega oleks kostja kohustatud tasuma lapsele igakuist elatusraha summas 2400 krooni, millele lisandub vastavalt tulumaksuseaduse § 4 lg 1 sätestatud tulumaksumäär. Kostja hinnangul on põhjendatud kulutused lapsele kuus summas 4176 krooni, millest kostja peab tasuma 2088 krooni. Avestades, et sotsiaaltoetusest 600 krooni ulatuses on kostja ülalpidamiskohustus täidetud, on põhjendatud mõista kostjalt lapse kasuks välja igakuine elatusraha summas 1488 krooni, millele lisandub tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäär. Vastus apellatsioonkaebusele A. A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja selle põhjendus A. A. palub hageja kasuks väljamõistetava igakuise elatusraha siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga, mis moodustab 92% Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast. Kohus ei ole otsuses motiveerinud oma seisuskohta, miks ta ei pea põhjendatuks elatise väljamõistmist summana 92% alampalgast, rikkudes sellega

§ 442lg 8.

Arvestades asjaoluga, et kõnealuses vaidluses on lahendamisel elatise maksmine lapsele, kelle suhtes ülalpidamiskohustus kehtib veel 15 aastat, mille kestel ei muutu mitte üksnes lapse vajadused, aga on ette näha ka elukalliduse muutumisest tingitud kulutuste taseme tõusu. Et elukalliduse tõusust tingitud elatusraha muutmise vaidlusi ennetada ning vältida igakordset aeganõudvat ja kulukat kohtumenetlust, on õige siduda lapsele makstav elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Vastus vastuapellatsioonkaebusele M. A. palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 20.10.2008 otsus tuleb tühistada osaliselt elatise väljamõistmise osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus vaid elatise väljamõistmise seaduslikkust ja põhjendatust. Otsus on osas, milles maakohus tuvastas R. R. A.i põlvnemise M. A.st jõustunud.

§ 442

lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta. Põhjendatud on kostja kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud üldse kostja vastuväidetega elatise nõudele. PKS § 61 lg-te 2 ja 3 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Lapse igapäevaseid vajadusi tuleb tõendada hagejal. Hageja on leidnud, et kulutused kuus 3-aastasele lapsele on 6215 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, milles kinnitab, et kulutused lapsele on liiga ülepaisutatud. Vajalike kulutuste hulka ei peaks arvestama lapsehoidjale makstavat tasu 1000 krooni kuus, sest laps käib lasteaias ja kostja on valmis ise hädavajadusel last hoidma. Ka on kulutused kuus 3 aastasele lapsele mähkmetele 2250 krooni, mänguasjadele ja raamatutele kuus 400 krooni ja mööbli soetamiseks kuus 200 krooni ülepaisutatud. Kolleegium nõustub kostja vastuväidetega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud nimetatud kulutuste vajalikkust ja ka seda, kas neid kulutusi ka faktiliselt on tehtud. Põhjendatud on ka kostja väited, mille kohaselt saab hageja sotsiaaltoetust lapsele 1200 krooni kuus. Maakohus ei ole eelmenetluses pooltele selgitanud

§-st 230 lg 1 tulenevat kohustust oma väiteid ja vastuväiteid tõendada.

§ 230

lg 3 kohaselt võib lapse huve puudutavas vaidluses kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230

lg 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjades nõuda ise asjakohast teavet selles sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Kostja on maakohtule esitanud ka vastuväite, mille kohaselt tasub ta elatist ka kahele lapsele varasemast kooselust, kes jäävad oluliselt halvemasse olukorda kui hageja laps. Kostja on leidnud, et elatis tuleks hageja kasuks välja mõista alla PKS §-s 61 lg 4 alusel alammäära. Maakohus selle väitega arvestanud ei ole, kuigi otsuses on märgitud, et arvestab. PKS § 61 lg 5 annab aluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus ei ole välja selgitanud neid asjaolusid. Kui vanad on kostja lapsed esimesest abielust, milline on nende laste vanema varaline seisund, seda asja materjalidest ei nähtu. Esmase eeldusena peab kostja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejaga ühisele lapsele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras või sellest suuremas määras, rahuldada teiste laste vajadusi. Ülaltoodu alusel tuleb kostja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse lapsele elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb elatusraha määrata kindlaks kindla summana, mitte aga protsendina. Seega ei ole hageja nõue mõista elatis välja igakuiselt 92% Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast kooskõlas seadusega ega väljakujunenud kohtupraktikaga. Maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas tehtud kooskõlas

§-des 436 lg 1, 442 lg 8 sätestatuga. Eelmenetlus on asjas läbi viidud puudulikult, pooltele ei ole selgitatud piisavalt kohustust oma väiteid ja vastuväiteid tõendada. Ka ei ole maakohus vajalikke tõendeid kogunud omal algatusel. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata

§-de 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ulvi Loonurm Urmas Reinola