KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-20858 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 05.05.2009 Tallinnas Ž. Z. hagi V. Z. vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 38 925 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.01.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. Z. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 14.04.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ž. Z. (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Tamara Vologžanina Kostja V. Z. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX XXXXXXX), esindaja advokaat Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 08.01.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-8-20858 jätta muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetluse menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vaidluse asjaolud Poolte abielust sündisid XX.XX.XXXX poeg S. Z. ja XX.XX.XXXX tütar J. Z.. Poolte abielu lahutati XX.XX.XXXX. Poolte alaealised lapsed jäid elama pärast abielu lahutamist ema juurde. Hageja esitas 26.05.2008 kohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista alates 2007 maist tütre ülalpidamiseks 5864,90 kr. ja poja ülalpidamiseks 5955,60 kr., s.o elatis koos tulumaksuga. Tütre ülalpidamiskulud koosnevad: eluasemekulu 870 kr., toit 3000 kr., transport 500 kr., sidekulu 300 kr., tervishoid 500 kr., hügieenitarbed 300 kr., koolikohustuse täitmine 1300 kr., riided-jalanõud 2000 kr. ning muud vältimatud püsikulud (näiteks kultuuriüritused) 500 kr. Kokku kulub tütre ülalpidamiseks kuus 9695 kr. Poja ülalpidamiskulud koosnevad: eluasemekulu 870 kr., toit 4000 kr., transport 500 kr., sidekulu 450 kr., tervishoiukulu 500 kr., hügieenitarbed 300 kr., koolikohustuse täitmine 500 kr., riided-jalanõud 2000 kr. ning muud vältimatud püsikulud (näiteks kultuuriüritused) 500 kr. Kokku kulub poja ülalpidamiseks kuus 9845 kr. Hageja töötab mitteametlikult ja teenib kuus ligikaudu 10 000 kr. Kostja nõustus maksma elatist lastele 2175 kr. kuus, mitte hageja poolt nõutavas summas. Kostja on OÜ A. T. juhatuse liige ja tema sissetulek on 5000 kr. kuus. Laste ülalpidamise kulud on põhjendamatult suured, lisaks ei ole hageja tõendanud lastele tehtavaid kulutusi. Elatise väljamõistmisel tuleks lähtuda sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks poja S. Z.i ja tütre J. Z. ülalpidamiseks 6500 kr. kuus alates 26.05.2007 kuni 15.01.2009, s.o kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 3000 kr. kuus kuni 30.01.2020, s.o kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis hageja menetluskuludest 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest 55% ulatuses tema enda kanda ja 45% ulatuses hageja kanda. Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 koostatud uurimustöö „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika” ei saa olla käesoleval ajal aluseks elatise suuruse kindlaksmääramisel poolte alaealiste laste ülalpidamiseks, sest esmatarbekaupade ja toidukaupade hinnad, samuti eluaseme kasutamisega seotud ostetavate teenuste hinnad on oluliselt kõrgemad võrreldes perioodiga, mida on kasutatud eelpoolnimetatud uuringu koostamisel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul arvestada poolte poolt esitatud tõendeid, nõude põhistusi ja vastuväiteid, samuti elatustaset Eesti Vabariigis. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, mille kohaselt on kulud ülepaisutatud, samuti hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, on leidnud tuvastamist, et poolte alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused koosnevad järgnevast. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja KÜ-le XXXXXXXX XXX XX maksnud perioodil 01.12.2007–12.06.2008 kokku 11 772,58 kr., mis jagatud 6 kuuga on keskmiselt 1962,10 kr. kuus. Arvestades asjaoluga, et eluruumi kasutavad hageja ja lapsed kolmekesi moodustab igaühe osa eluruumi kasutamisel 654,03 kr. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kummagi lapse eluaseme kasutamisega seotud kuluks kuus 654 kr. 2
(6)Asjaolu, et laste ülalpidamiskulude hulka kuulub ka toiduraha on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Üldtuntud asjaolu on ka see, et 17-aastase poja toiduraha on suurem kui 6-aastase tütre toiduraha. Hageja poolt väidetavalt lastele kulutatav toiduraha on aga liiga suur. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses, kuid ka seda, et lapsed vajavad lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahla, maiustusi, on põhjendatud toidurahaks kuus poja ülalpidamisel 3000 kr. kuus ja tütre ülalpidamisel 2000 kr. kuus. Kulutused laste riiete ja jalanõude ostmiseks kuus kummalegi lapsele 2000 kr. eest on ülepaisutatud. Arvestades asjaoluga, et lastele ei ole vaja osta igaks hooajaks uusi riideid, samuti seda, et poeg on praktiliselt täiskasvanud ega vaja igal hooajal garderoobi uuendamist põhjusel, et eelmisel hooajal ostetud riided on talle juba väikseks jäänud, kuid ka seda, et väikesele lapsele ostetavad riided on odavamad kui peaaegu täiskasvanud lapsele ostetavad riided, on pojale riiete ja jalanõude ostmiseks piisavaks summaks kuus 1000 kr. ja tütrele 700 kr. Transpordikulude tõendamiseks kummalegi lapsele 500 kr. kuus tõendeid esitatud ei ole. Arvestades asjaoluga, et ühistranspordi kasutamisega seotud kulud saavad olla üksnes poolte alaealisel pojal, sest alla 7-aastasel lapsel sõidupiletit ühistranspordis osta ei ole vaja, ja õpilas-ekspresskaardi hind 30-ks päevaks on käesoleval ajal 190 kr., on põhjendatud transpordikuluks pojal 190 kr. Laste tervishoiu ja hügieenitarvete kulu kummalegi 800 kr. kuus tõendatud ei ole. Arvestades asjaoluga, et lastel on vaieldamatult kulutused nii tervishoiule kui ka hügieenitarvetele, mida saab taaskord pidada üldtuntud asjaoluks, kuid hageja ei ole tõendanud, et lastel oleks seoses nende tervisliku olukorraga erivajadusi või, et kulud oleks millestki tingituna tavapärasest suuremad, on põhjendatud kummalegi lapsele tervishoiuks ja hügieenitarvete ostmiseks kokku 500 kr. kuus. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et tütre lasteaiamaksu on ta maksnud viimati 2008 mais 788 kr. ja tütre tantsustuudios osalemise tasu on 320 kr., seega kulub tütrele eelpoolnimetatud kulutusteks kokku keskmiselt 1100 kr. Kuigi pojale tehtavaid kulutusi hageja tõendanud ei ole, on üldtuntud asjaoluks see, et lapsevanematel tuleb kanda seoses lapse koolis õppimisega teatud kulutusi ka koolitarvete ostmisele, samuti kanda kulutusi klassi ühisürituste korraldamisega või ühiskülastustega. Selleks summaks on piisav 500 kr. kuus. Samuti võib lastel kuluda seoses kultuuriürituste külastamisega või ekskursioonidel käimisega kuus keskmiselt 500 kr. Hageja ei ole tõendanud, et lastel oleks mobiiltelefonid või et nad kasutaksid muid sideteenuseid, seega ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada laste väidetavaid kulutusi sideteenuste kasutamisele. Eeltoodust tulenevalt moodustavad tütre ülalpidamiskulud kuus 5454 kr. ja poja ülalpidamiskulud kuus kokku 6344 kr. Hageja on kohtule esitanud oma varalise olukorra tõendamiseks kinnistusraamatu elektroonilised väljavõtted, mille kohaselt kuulub talle 1/10 transpordimaast XXXX vallas, XXXXXXXX XXXXX, XXXXX-XXXXXX XXXX ja korteriomand Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX-XX, palgatõendi OÜ-st A. T. ja oma pangakonto väljavõtte ja 3
(6)2007 tuludeklaratsiooni. Arvestades, et hageja ei ole kostja juhtimisel töötavast äriühingust palka saanud alates poolte abielu lahutamisest, mida tõendab ka hageja pangakonto väljavõtte, tuleb hageja varandusliku olukorra hindamisel lähtuda hageja väitest, et ta töötab käesoleval ajal mitteametlikult ja tema sissetuleku suuruseks on 10 000 kr. kuus. Kostja on esitanud oma varandusliku olukorra tõendamiseks tema enda poolt allkirjastatud tõendi tema väidetava töötasu suuruse kohta, mis ei ole kooskõlas kostja pangakonto väljavõttega temale laekunud töötasude suuruste kohta ning Maksu-ja Tolliametile esitatud 2007 tuludeklaratsiooniga, mille kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 2007 kuus keskmiselt 3791,66 kr. ning mis jällegi ei ole kooskõlas ei palgatõendi ega ka pangakonto väljavõttel kajastatud nn palgana lähtuvate summadega. Lisaks sellele on kohtu käsutuses portaali X-tee elektrooniline väljatrükk, mis tõendab, et kostjale kuulub sõiduauto Chrysler Voyager Arvestades asjaoluga, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja pangakontole laekunud lisaks tema väidetavale juhatuse liikme tasule seda mitmekordselt ületavaid sularaha sissemakseid, mis põhiliselt on sinna kantud kostja enda poolt, kuid ka teiste isikute poolt, ei ole kostja varanduslik olukord nii vilets nagu ta kohtumenetluse kestel näidata on püüdnud. Väide nagu kasutaks kostja oma isiklikku pangakontot ka OÜ A. T. pangakontona, et päästa äriühingut majandusraskustest, ei ole tõsiselt võetav argument ja millegagi ei ole põhjendatud kostjalt elatis hageja kasuks välja mõista üksnes miinimumsummas nagu kostja seda taotleb. Tulenevalt asjaolust, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on käesoleval ajal 21%, kuulub poja ülalpidamiseks kostjalt väljamõistmisele 3500 kr. ja tütre ülalpidamiseks 3000 kr. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole andnud laste ülalpidamiseks elatist alates poolte abielu lahutamisest ja abielu lahutati XX.XX.XXXX ja hagi on kohtusse esitatud 26.05.2008, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 26.05.2007. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta poja elatisraha osas hagi rahuldamata ja välja mõista kostjalt elatisraha tütre ülalpidamiseks 2175 kr. kuus alates hagi esitamise momendist kuni 30.01.2020. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes analüüsimata osa tõendeid. Kohus ei ole põhjendamatult arvestanud Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud 2004 koostatud uurimustööd „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika". Üldtuntud on asjaolu, et kaupade ja teenuste hinnad tõusid tänu üleüldisele majanduse tõusule. Käesoleval ajal aga toimub majanduse jahenemine ning hindade pidev järsk langus. Lähtudes eelnimetatud üldteada olevas faktist ei ole ka tõstetud palga alammäära, mida reeglina tehti iga aasta, mille tõttu suurenes iga aasta välja nõutava elatise miinimum. See tõendab, et uurimustöös jõutud järeldus vastab praegu seadusega kehtestatud miinimumi nõudele. Kohtu poolt määratud 3000 kr. poja toidule ja 2000 kr. tütre toidule on selgelt ülepaisutatud. Kostja on täiskasvanud inimene ning tal läheb ühes kuus toidu peale ca 700 kr. Sellega võrreldes ei ole reaalne, et 17-aastane laps sööb 3000 kr. eest kuus. Poolte pojal ei ole terviseriket, mis põhjendaks selliseid suuri kulutusi toidule. Samuti ei ole 4
(6)reaalne tütre 2000-kroonine igakuine kulu toidu peale. Mõistlik oleks kulutada mitte üle 1300 kr. poja ja 700 kr. tütre toiduraha peale. Kohus ei ole nõudnud hagejalt tõendite esitamist toidu peale tehtavate kulutuste kohta ega lastemenüüsid. Samuti ei ole reaalsed ning põhjendatud kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks. 1000 kr. kuus poja jalatsite ja riiete ostmiseks on selgelt ülepaisutatud. Praeguste hindadega võib selle raha eest osta pojale 12-17 paari jalatseid. Korralikud jalanõud saab kauplusest 500-700 kr. eest. Ka jope, pükste või muid suuremaid riideesemeid saab sarnase summa eest osta. 17-aastane noor mees ei kasva ka enam nii kiiresti, et iga kahe kuu tagant on vaja uusi riideid osta. Samuti ei kulu jalanõud ja riided nii kiiresti, et neid oleks vaja tihti välja vahetada. Pojal kulub riietele ja jalanõudele 500 kr. kuus ja tütrele samuti 500 kr. kuus. Eeltoodust tulenevalt moodustavad tütre ülalpidamiskulud kuus 4054 kr. ja poja ülalpidamiskulud kuus kokku 4544 kr. Kuna hageja ei ole esitanud kohaseid tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta, siis ei või kostjalt nõuda rohkem, kui miinimum elatisraha kummalegi lapsele. Maakohus on alusetult pidanud kostja majanduslikku ja varalist seisundit paremaks hageja omast. Kohus jättis sisuliselt analüüsimata mai 2008 liisingumaksega seonduva. Seda enam, et hageja ei ole sellele faktile vastu vaielnud. Tegelikult on hageja sissetulek suurem, kui kostjal, samuti on hageja varaline seisund parem, kui kostjal. Seega peaks kostja kohustuseks jääma tasuda igakuiselt laste ülalpidamiseks kokku 4350 kr. Selline summa on mõistlik ja vastab praegu majandussektoris olevale olukorrale. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja on peale abielulahutust lapsi rahaliselt toetanud. Seetõttu ei ole õiglane ega seaduslik välja mõista kostjalt ülalpidamist terve aasta ulatuses alates 26.05.2007. Hageja on omaks võtnud, et kostja täitis elatisraha tasumise kohustuse, kuid mitteregulaarselt. Samas seadus ei näe ette regulaarsuse põhimõtet. Tähtsust omab see asjaolu, kas ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist täideti kohustust või mitte. Kohus ei või järeldada, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust, kui menetluse kestel on kogutud vastupidised tõendid. Hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt elatisraha poja jaoks, kuna poeg on saanud 15.01.2009 täisealiseks. Hagejal puudub PKS § 63 lg-st l tulenevalt õiguslik alus nõuda kostjalt elatisraha tasumist ja seda enam, et enda kasuks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtuotsusega on elatis poolte poja ülalpidamiseks välja mõistetud kuni poja täisealiseks saamiseni. Poolte lapse täisealiseks saamine ei kustuta kostja võlgnevust elatise maksmise osas varasema aja eest. Maakohus on kaalutletult hinnanud poolte laste vajalike kulutuste suurust, seejuures hinnates seda oluliselt väiksemana kui näitas hageja. Maakohus on ka põhjendanud, miks 5
(6)ei saa arvestada lastele vajalike kulutuste suuruse hindamisel Sotsiaalministeeriumi 2004.a. tellitud uurimistöös antud hinnanguga. Samuti põhineb asja materjalidele maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja sissetulek on oluliselt suurem kui tema enda välja antud õiendi järgne juhatuse liikme tasu 5000 kr. kuus. Lastele pärast lahkuminekut 3700 kr. kulutamine ei anna alust järeldada, et sellega täitis kostja oma ülalpidamiskohustuse, ega jätta elatis tagasiulatuvalt välja mõistmata. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Imbi Sidok 6
(6)