) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
Taotluse kohaselt on kostja jaoks teatavaks saanud uued asjaolud. Nimelt ilmneb kriminaalasja nr 07730000388 raames teostatud käekirjaekspertiisi tulemustest (ekspertiisiaktist nr DK-0138-08/2309), et EOÜ (s.t hageja) 12.06.2007.a osanike koosoleku protokollil ja ots ning koosolekul osalejate nimekirjal R.K allkirjad puuduvad. Ehk teisisõnu EOÜ juhatuse liige R.K , kes oli ainuosaniku esindaja, ei ole teinud 12.06.2007.a otsust, mille al äriregister tegi kanded 15.06.2007.a (OK’i juhatuse liikmeks valimine, esindusõiguse piirangu ning põhikirja muutmise) kohta. Seega oli ka OK poolt esitatud digitaalne kandeavaldus alusetu ning OK ei ole EOÜ seadusjärgne esindaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et tema vastu on esitatud hagi isiku poolt, kellel puudus hageja esindamiseks esindusõigus. Sellest tulenevalt tuleks taastada menetlus ning otsustada hagi läbivaatamise aluste õiguspärasus. Taotle on lisatud koopia ülalosundatud ekspertiisiaktist. Kohus saatis kostja 14.07.2008.a taotluse 12.08.2008.a hagejale ning palus esitada seisukoha taotluse osas 20 päeva jooksul edastatud dokumentide kättesaamisest. Edastatud dokumendid 2 2-07-24846 saab lugeda
Hageja ei ole seisukohta kostja taotluse osas kohtule siiani avaldanud.
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotl või omal algat määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi kolmanda ja neljanda lõike järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Vastavalt
lg 2 p-le 3 jõustub maakohtu otsus muu hulgas juhul, kui apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus rahuldamata ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse. Kuivõrd Riigikohtu ülalviidatud 11.02.2009.a määrusega ei võetud hagejate kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-07-24415 tehtud ringkonnakohtu lahendile menetlusse, on maakohtu 22.04.2008.a otsus jõustunud. Menetluse peatamise alus käesolevas tsiviilasjas on seega ära langenud. 7. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata. Kostja on oma 14.07.2008.a taotluses küll soovinud asjas menetluse lõpetamist, kuid ilmselt on silmas peetud siiski hagi läbivaatamata jätmist (arvestades eeskätt kostja viidet
lg 2 p-le 1).
lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.
lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Sisuliselt sama tuleneb ka
Kostja poolt esitatud andmete põhjal otsustades puudus EOÜ nimel hagi esitanud OK’il õigus hagiavalduse esitamisel hagejat esindada. Hageja ei ole omalt poolt esindusõiguse olemasolu ka täiendavalt põhistanud. Kriminaalasjas nr 07730000388 teostatud käekirjaekspertiisi tulemused tõepoolest võimaldavad järeldada, et EOÜ ainuosanik ei ole võtnud vastu otsust OK’i juhatuse liikmeks valimise kohta (vt toimik, lk 63 ja lk 118-121). Lisaks nähtub kostja poolt esitatud tõenditest, et AZ on 27.06.2007.a (s.o juba enne hagi esitamist) võtnud EOÜ ainuosanikuna vastu otsuse juhatuse liikme OKi tagasikutsumiseks (vt toimik, lk 46). EOÜ osa kuulumine AZ’ile oli tsiviilasjas nr 2-07-24415 esmeks olnud hagiga küll OK’i ja OÜ S(likvideerimisel) poolt vaidlustatud, kuid hagi on käesolevaks hetkeks jäetud jõustunud kohtuotsusega rahuldamata. Kohus märgib, et äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on 30.04.2009.a kustutatud registrikanne OK’i EOÜ juhatuse liikmeks oleku kohta. Samas, isegi kui äriregistri kannete kohaselt oleks OK’i jätkuvalt hageja juhatuse liige, ei omaks selline kanne äriregistris õigustloovat (konstitutiivset) tähendust. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva 3 jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Juhatuse liikme kanne registris peab seega vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet (vt nt: Riigikohtu 26.04.2005.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (p 15)). Seonduvalt ühingu esindamise õigusega kohtumenetluses on Riigikohus 10.10.2007.a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07 tehtud määruse punktis 13 täiendavalt selgitanud, et kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Arvestades ülaltoodut ning juhindudes
8. 05.07.2007.a määrusega on kohus rahuldanud osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ning arestinud haginõude tagamiseks kostja V B’i omanduses oleva BK OÜ (registrikood XXX , asukoht XXX ) osa nimiväärtusega 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni, keelates kostjal selle edasise käsutamise. Samuti on kohus hagi tagamiseks keelanud kostjal temale BK OÜ (registrikood XXX ) osast nimiväärtusega 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni tuleneva hääleõiguse teostamise.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuuluvad 05.07.2007.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks kohtu hinnangul käesoleval juhul alused puuduvad. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse al 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avalde lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.