2-08-19781/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. mai 2009 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-19781 Tsiviilasi E S’i hagi ST’i vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: E S (elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja A Pahmurko; kostja: ST (elukoht: xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2009 Istungil osalenud isikud hageja E S; hageja lepinguline esindaja A Pahmurko; kostja S T. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldad osaliselt.
4. Mõista välja S T’ilt E S’i kasuks välja 16 000 (kuusteist tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2-08-19781 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused 24.11.2007 andis hageja kostja palvel talle laenuks raha summas 46 000 kroon, mille kostja pidi tagastama 29.11.
5. Kostja ei ole oma kohustust käesoleva ajani täitnud, ega raha tagastanud. 06.04.2009 on hageja esitanud avalduse kõrvalnõude välja mõistmise nõudes. Hageja hinnangul on kostja kokku viivitanud võla tasumisega 489 päeva ning kõrvalnõude summa moodustab 244 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalnõude põhinõude ulatuses s.o 46 000 krooni. 14.04.2009 toimunud kohtuistungil juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja võttis 4 korda laenu 2007.a. Esimene kord võttis kostja laenu 05.09.2007 summas 30 000 krooni ja tagastas 25.09.2007, teine kord võttis laenu 11.10.2007 summas 17 000 krooni ja tagastas 22.10.2007 19.000 krooni, 2000 krooni oli laenu tasu; 3 kord 26.10.2007 summas 30 000 krooni ja tagastas 30.11.2007 ja see on järelikult 3 tehingut. Vaidlusalune on 4-s tehing, mis tuleneb võlakirjast, mis on 46 000 krooni ja võlakirjas on öeldud, et laenu tagastamise tähtaeg on 29.10.2007, see tähendab, et 3 laenu on tagastatud ja tagastamata on 1 laen summas 46 000 krooni. See tuleneb esitatud väljavõtetest ja meie esitatud dokumendid tõendavad seda. II Kostja vastuväited Kostja 14.04.2009 vastuväidete kohaselt ei nõustu ta vaidlusaluse tehinguga. Kostja väidab, et sai viimase summa 30 000 krooni laenu panga ülekandega ja tagastas põhisumma ka panga ülekandega nii nagu see oli kokku lepitud. Kostja tunnistab, et preemia summas 16 000 krooni oli trahvisanktsioonid ja need on tagastamata suulise kokkuleppe alusel. Preemia all peab kostja silmas tasu, et sai laenu, seda võib nimetada ka intressiks. See 46 000 krooni ongi põhilaen, 30 000 krooni ja trahv 16 000 krooni. See summa oligi võlakirjas fikseeritud. Kostja märgib muu hulgas, et on tõendatud tema eelmise suhetega hagejaga, et küsis talt raha laenuks summas 30 000 krooni, mis oli mulle väljastatud nagu eelmiste tehingute ajal panga ülekandega tema kontole. Muud uued tehingud olid välistatud seni kuni vana laen oli minu poolt tagastamata ja kostja tunnistab asjaolu, et kirjutas võlakirja summas 46 0000 krooni, millest 30 000 krooni oli laenu põhisumma ja 16 000 krooni oli intress laenu saamise eest ja selle summa hulgas olid ka trahvimaksed. Kuna tõepoolest esialgselt oli hagejaga kokkulepe, et laenu tähtajaks on 1 nädal, faktiliselt aga laenu tagastamine venis 4 nädala võrra. Kostja kinnitab, et tema poolt on tagastatud põhilaenu summas 30 000 krooni ja tagastamata laenu on 16 000 krooni. III Kohtuistung 2 2-08-19781 14.04.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidleb nõudele osaliselt vastu. kohus kuulas pooled üle vande all. IV Kohtu põhjendused
6. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 150 lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. VÕS § 150 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
7. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 24.11.2007 laenuks raha summas 46 000 kroon, mille kostja pidi tagastama 29.11.
9. Kostja ei ole oma kohustust käesoleva ajani täitnud, ega raha tagastanud. 06.04.2009 on hageja esitanud avalduse kõrvalnõude välja mõistmise nõudes. Hageja hinnangul on kostja kokku viivitanud võla tasumisega 489 päeva ning kõrvalnõude summa moodustab 244 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalnõude põhinõude ulatuses s.o 46 000 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et sai viimase summa 30 000 krooni laenu panga ülekandega ja tagastas põhisumma ka panga ülekandega nii nagu see oli kokku lepitud. Kostja tunnistab, et preemia summas 16 000 krooni oligi trahvisanktsioonid ja need on tagastamata suulise kokkuleppe alusel. Preemia all peab kostja silmas tasu, et sai laenu, seda võib nimetada ka intressiks. See 46 000 krooni ongi kostja hinnangul põhilaen, 30 000 krooni ja trahv 16 000 krooni. See summa oligi võlakirjas fikseeritud.
10. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjale laenu andmise
11. novembril
12. a. Poolte poolt esitatud pangakontode väljavõtetest (tl 40-41 ja 42-51) nähtub, et hageja on andnud kostjale laenu kolmel korral – 05.09.2007; 11.10.2007 ja 26.10.
13. Kõigil kolmel korral on laen üle kantud hageja pangakontolt kostja pangakontole. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõik kolm laenu, mis kostja pangakontole on hageja poolt üle kantud, on tagastatud hagejale. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja väidetel andis ta 24.11.2007 sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel kostjale laenuks 46 000 krooni, kuid kostja ei ole saadud raha tagastanud. Kostja väidetel on 24.11.2007 sõlmitud kirjalik leping selle kohta, et kostja on lubanud tagastada laenatud raha hiljemalt 29.11.2007 summas 46 000 krooni. Kohus leiab, et hageja esitatud dokument (tl 3, tõlge tl 10) ei tõenda raha üleandmist kostjale. 24.11.2007 dokumendi kohaselt kohustub kostja tagastama hagejale võla suuruses 46 000 krooni hiljemalt 29.11.2007, arvestusega, et iga hilinenud päeva eest on trahv 500 krooni (tl 3). Eeltoodud sõnastusest ei ilmne raha üleandmist, vaid selles kinnitab kostja raha tagastamist. Seega leiab kohus, et 24.11.2007 dokument kinnitab raha tagastamise kohustust. 3 2-08-19781 Samuti leiab kohus, et pole tõenäoline, et olukorras, kus kostja oli jätnud tähtaegselt tagastamata eelmise laenu (26.10.2007), andis hageja kostjale täiendavalt laenu sularahas, kuigi eelmisel kolmel korral oli hageja laenu kostjale üle kandnud pangaülekandega. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja kohustus tagastama 46 000 krooni laenatud 30 000 krooni asemel näitab, et poolte vahel oli kokku lepitud tasu maksmine laenatud raha kasutamise eest (intress). Kostja on 14.04.2009 toimunud kohtuistungil (protokolli lk 2) tunnistanud 16 000 krooni nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole osaliselt tõendatud. Hageja ei ole tõendanud 30 000 krooni laenamist kostjale 24.11.2007 dokumendi alusel, mistõttu nimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 16 000 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud ja seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
14. 06.04.2009 on hageja palunud kostjalt kõrvalnõudena välja mõista 46 000 krooni (tl 56). Hageja avalduse kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et tähtajaks võla tagastamata jätmisel on trahv 500 krooni iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et kuna kostja tähtajaks võlga tagastanud ei ole, on hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalnõude väljamõistmist. Kostja on 14.04.2009 toimunud kohtuistungil tunnistanud laenu tagasimaksmisel võetud kõrvalkohustust 16 000 krooni ulatuses, ülejäänud osas vaidleb kostja hageja kõrvalnõudele vastu. Hageja on 14.04.2009 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ei ole kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. VÕS § 150 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole esitanud kostjale leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul, siis on ta kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Kostja omaksvõttu 16 000 krooni osas on kohus käsitlenud käesoleva lahendi punktis
16. Kuna kohus on hagi osaliselt rahuldamata jätnud, kuid osaliselt rahuldanud, sest kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, siis leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda.
17. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 4