) § 164 lg 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel võis Radiolinja Eesti AS loovutada nõude OÜ Aktiva Finants. Vastavalt
lg 1 nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.
lg 2 järgi nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. Nõudega seotud kõrvalkohustused on võlausaldaja õigused intressidele sh viivisintressile. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma nii põhivõlga kui viivist. Vastavalt
lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3 Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud vastavalt lepingule tähtaegselt. Kostja pidi arve nr 0025186999 tasuma hiljemalt 18. märtsil 2003. aastal. Kostja ei ole arvet tasunud kuni käesoleva ajani. Kostja on kohustust rikkunud.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mille kohaselt ta palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 890.30 krooni ja viivised summas 889.30 krooni. Kostja on võlgnevust tunnistanud kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kostja vastuse kohaselt on tal võlgnevus tasumata seetõttu, et ta on kandnud karistust kinnipidamiskohast. Kostja palub võlgnevus annulleerida, kuna ka käesoleval ajal viibib ta * ja võimalusi võlgne-vuse tasumiseks ei ole. Kostja kirjalikus vastuses on kostja esitatud hagi õigeks võtnud, tunnistades võlgnevust. Kostja taotluse - võlgnevus annulleerida, rahuldamiseks seaduslikku alust ei ole. Vastavalt
lg 1 ja 2 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks on eelkõige loodusjõud ja sotsiaalsed asjaolud näiteks sõda, streigid, tööseisakud jne. Karistuse kandmine kinnipidamiskohas ei ole vääramatuks jõuks, sest iga isik on vaba otsustamaks kas ta paneb toime seaduserikkumisi või mitte. Kui isik on toime pannud süüteo ja teda karistatakse selle eest vangistusega, siis ei ole see vääramatuks jõuks, mis vabandaks kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 890.30 krooni. Hageja on esitanud kohtule nõude, milles ta palub kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista ka viivised summas 889.30 krooni. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadele tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hagiavalduse lisana on kostja märkinud p 3 all, et kohtule esitatakse Eurotelefon 256 eeskirjad. Tegelikult on kohtule esitatud koos hagiavaldusega Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad /tl 14-15/. Seega kohtule ei ole esitatud hageja poolt viidatud Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Kohtule esitatud liitumislepingu nr * ja nr * kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus ühe mobiiltelefoninumbri kohta. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja poolt viivise nõudmine alates 18.03.2003.a. vaid alates 19.03.2003.a. Samuti ei ole põhjendatud hageja nõudmine viivise määras 0,5% maksmisele kuuluvast summast, sest lepingu kohaselt tuleb tasuda viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Viivis päevas on 0,15% võlasummast, seega 1,335 krooni päevas. Viivitatud päevi 19.03.2003 kuni 21.12.2007.a. on 1938, kokku viivisvõlgnevus 2587.23 krooni (1938x1,335). Hageja on viiviseid vähendanud 4 hagiavalduse kohaselt põhivõla summani ja esitanud kohtule nõude viiviste väljamõistmiseks summas 889.30 krooni. Selles osas tuleb hagi rahuldada eeltoodud põhjendustel täies ulatuses. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Hageja menetluskulud jäävad kostja Ott Varik kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.