lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi JP pärijaks olemise tuvastamise suhtes, mistõttu on õiguspärane esitada tuvastushagi hageja pärimisõiguse tuvastamiseks T P kui hetkel teadaolevalt ainsa pärija vastu. Kohus, tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Hageja saab pärimist takistavaid asjaolusid kõrvaldada ainult kostja vastu haginõude esitamisega. Kohtule on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: - P G V i t. sünnitunnistus XXX.a.; G P ja V L abielutunnistus XXX.a.; Kolomiets J N t. sünnitunnistus, v.a. XXX.a.; 3 - P J surmatunnistus XXX.a.; P V surmatunnistus XXX.a. A K (T P) nime muutmise tunnistus XXX.a.; T P sünnitunnistus (korduv) v.a. XXX.a. A P klassitunnistus XXX õ.a. Asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud asjaolud, mille üle puudub ka vaidlus: - enne abiellumist kandis hageja nime G P ; - hageja ja kostja isa oli V (V ) P, kes suri XXX.a. ; - JPsuri XXX.a.; - kostja nimi oli varem AK, pärast nimemuutust XXX.a. T P. Hageja väitel oli perekond poola päritolu, mistõttu kõigil perekonnaliikmetel kasutati mitut eesnime ja erinevatel ajaperioodidel anti välja dokumente ka erinevate nimedega. Dokumentidega on tõendatud, et peale J P kasutasid ka teised perekonnaliikmed erinevaid nimesid. Hageja isa nimeks oli hageja sünnitunnistuse kohaselt V P, surmatunnistusel aga nimi V P. Vaidlust ei ole selles, et pooltel on ühine isa, ometi on kostja sünnitunnistusel isa nimeks V ja hageja sünnitunnistusel V . Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kostja on erinevatel eluperioodidel kandnud nimesid A P, AK ja T P. Veendumust, et JP ja hageja sünnitunnistusel nimetatud K P näol on tegemist ühe isikuga, kinnitab samuti asjaolu, et mõlemal juhul on isiku isanimeks N. Kostaja väited, et hageja emaks ei olnud J P , vaid hoopis teine isik K P , on paljasõnalised ja tõendamata. Vaatamata oma isa abielude kirjeldamisele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks isiku „K P “ olemasolu. Kostja väited vanema kande vaidlustamise nõude aegumise kohta on asjakohatud. Et tuvastada, kas hageja ja kostja põlvnevad ühest emast on kohus määranud DNA ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 06.05.2008.a.ekspertiisiakti nr.XXX kohaselt leiti mitokondriaalse DNA analüüsil G L ja T Pl samasugune mitokondriaalse DNA haplotüüp, mis tähendab, et nad saavad põlvneda samast bioloogilisest emast. G L ja T P võrdlusproovist määratletud mitokondri haplotüübi esinemissagedus on ühel isikul 400 inimese kohta. DNA analüüsi tulemuste alusel on ekspert jõudnud arvamusele, et G L ja T P saab olla sama bioloogiline ema. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et XXX.a. sündinud ja XXX.a. surnud JP oli hageja, XXX.a. sündinud G L ema ning hageja on seeläbi pärimisseaduse § 13 alusel JP esimese järjekorra pärija.
lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.