) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 15.12.2008 esitas OÜ A(hageja) kohtule hagi IK vastu 15 030.60 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja Elisa Eesti AS-i (õiguseellane Radiolinja AS) vahel 04.03.1998 sõlmitud liitumislepingust nr 38164, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 14.02.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 030.60 krooni, millest põhivõlgnevus on 7 515.80 krooni ja viivis 7 514.80 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati avalikult 19.02.2009 kostjale kätte.
Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 22.04.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 14.02.2007 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 04.03.1998 sõlmitud liitumislepingust nr 38164. Hagi 2 2-08-86966 kuulub rahuldamisele kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 191 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 550 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 413 krooni kohtutäituri tasu, 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 3 000 krooni (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja tasu. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2406). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga XXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast maha arvestada käibemaks 457.63 krooni. Hageja on tasunud kohtutäituri tasu ettemaksu 413 krooni, millest kohtutäiturile on välja makstud vastavalt 10.02.2009 esitatud aruandele 236 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 800 krooni, lepingulise esindaja kulu arvestades asja mahtu ja keerukust 1 500 krooni, kohtutäituri tasu 236 krooni ja kättetoimetamise tasu 100 krooni) 2636 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.