2-07-19433/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-19433 Tsiviilasi Tarmo Türneri ja Anu Türneri hagi Tamara Fedtšenko ja Vasily Rychkovi vastu 162.677, 83 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. veebruari
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anu Türneri ja Tarmo Türneri apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Anu Türner (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXXXXXX), esindaja adv. Imbi Seimar Apellant Tarmo Türner (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXXXXXX), esindaja adv. Imbi Seimar Vastustaja Tamara Fedtšenko (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja Jelena Smorodina Vastustaja Vasily Rychkov (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXX XXXXXXX), esindaja Jelena Smorodina Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
6. veebruari
7. a. otsus Tarmo Türneri ja Anu Türneri hagis Tamara Fedtšenko ja Vasily Rychkovi vastu 162.677, 83 krooni saamiseks.
8. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
9. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hagejate kanda. 2
10. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
11. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
12. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
13. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
14. mail
15. a. esitasid Tarmo Türner ja Anu Türner Pärnu Maakohtusse hagi Tamara Fedtšenko ja Vasily Rychkovi vastu eluruumi vabastamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagejad ostsid
16. oktoobril
17. a. korteriomandi XXXXXX, XXXXX XX-XX. Pärast korteriomandi ostmist selgus, et korteris elavad kostjad Tamara Fedtšenko ja Vasily Rychkov, omamata selleks mingit õiguslikku alust. Vaatamata korduvatele ettepanekutele ei ole kostjad eluruumi vabastanud. Hagejatel puudub sissepääs eluruumi. Kostjad on eluruumi kasutanud, selle eest hagejatele tasumata. Maakohus tegi
18. veebruaril
19. a. asjas hagi rahuldava tagaseljaotsuse põhjendusel, et kostjad ei ilmunud kohtuistungile. Tagaseljaotsusega nõudis kohus vaidlusaluse korteriomandi kostjate ebaseaduslikust valdusest välja, kohustas kostjaid korteri 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest vabastama ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja kokku 98.646, 80 krooni (tl. 92). Menetluskulude kohta märkis maakohus, et need jäävad täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad esitasid tagaseljaotsuse peale kaja ja palusid menetluse rahalise nõude osas taastada (tl. 99).
20. aprilli
21. a. määrusega taastas maakohus tsiviilasja menetluse osaliselt – rahalist nõuet 98.646, 80 krooni puudutavas osas (tl. 112). Kostjad vabastasid eluruumi
22. juunil
23. a. Menetluse käigus hagejad täpsustasid hagejad rahalist nõuet ja palusid kostjatelt välja mõista kokku 162.677, 83 krooni. Perioodi eest
24. oktoobrist
25. a. kuni
26. maini
27. a., mil kostjad korterit kasutasid, on hagejatel saamata jäänud üüritulu. Kostjad on tasunud hagejale 26.130 krooni. Kostjatelt tuleb välja mõista kasutatud kommunaalteenuste eest 27.231, 24 krooni, viivis 0, 2% päevas kokku summas 24.576, 59 krooni ja saamata jäänud üür ehk kasutuseeliste maksumus alates
28. novembrist
29. a. summas 110.870 krooni. 3 Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad elasid hageja korteris
30. novembrist
31. a. kuni
32. juunini
33. a. Hagejad said korteri omanikeks
34. novembril
35. a., s. o. korteriomandi kinnistusraamatusse hagejate nimele kandmise päevast, seega ei saa hagejad nõuda kostjatelt varem tekkinud võlgnevust. Kostjad ei pea tasuma halduskulusid, kuna nad ei ole korteriühistu liikmed. Kostjad kasutasid korteris kommunaalteenuseid, mille eest nad peavad tasuma. Hagejate nõue kostjate vastu kommunaalkulude osas võiks olla summas 27.231, 24 – 347, 90 – 473, 60 – 1500 = 24.909, 74 krooni. Kostjad on tasunud hageja pangakontole 26.130 krooni ja seega ei ole nad hagejatele võlgu. Viivisearvestus ei ole õige ja viivisenõudeks puudub hagejatel igasugune alus. Hagejad pidid teatama korteriühistule oma andmed, kuhu arved saata, ja arved tasuma. Hagejad seda ei teinud, kuna nad ei ole saanud arveid, kuid seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks arvete maksmata jätmisel. Kostjad püüdsid ise arveid tasuda, kuid korteriühistu keeldus nende käest raha vastu võtmast. Viivise määr 0, 2% on ebaseaduslik ja vastuolus korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lõikega 4, viivist võib nõuda kuni 0, 07% päevas tasumata summalt. Kostjad ei ole korteriühistu liikmed ega pea täitma korteriühistu otsuseid. Viivisevõlgnevus võiks olla mitte rohkem kui 7357, 52 krooni. Üürihinnaks vaidlusaluse korteri eest võiks olla mitte rohkem kui 500 krooni kuus ja kokku 5500 krooni. Enne
36. a. maikuud ei ole hagejad nõudnud kostjatelt korteri vabastamist, millest võiks teha järelduse, et tegelikult olid hagejad nõus, et kostjad elavad vaidlusaluses korteris. Esimese astme kohtu otsus
37. veebruari
38. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt välja 27.231, 24 krooni Tarmo Türneri kasuks ja 35.403 krooni Tarmo Türneri ja Anu Türneri kasuks. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda võrdsetes osades. Hagejatele kuulub korteriomand XXXXXX, XXXXX XX-XX. Hagejad on korteriomandi omanikena kinnistusraamatusse kantud
39. novembril
40. a. Hagejate väitel selgus peale korteriomandi omandamist, et korteris elavad kostjad. Vaidlust ei ole, et kostjad elasid korteriomandis kuni
41. juunini
42. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hagejate valduse rikkumine seisnes selles, et hagejad kui korteriomandi omanikud ei saanud korterit kasutada, kuna korteris elasid kostjad, kellel puudus õiguslik alus seal elamiseks. Kostjad kasutasid korteriomandis kommunaalteenuseid, kuid ei tasunud nende eest, võlgnevus kommunaalteenuste eest seisuga
43. juuni
44. a. on 27.231, 24 krooni. Hageja Tarmo Türner on kogu võlgnevuse korteriühistule tasunud, seega on kostjate poolt tarbitud kommunaalteenuste hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub kostjatelt hageja Tarmo Türneri kasuks väljamõistmisele. KÜS § 7 lg. 4 järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0, 07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagejad ei ole kostjatele omapoolseid arveid tasumiseks saatnud. Seega korteriühistu poolt saadetud arved pidi korteriühistule õigeaegselt tasuma korteriomanik. Arvete järgi kuulus tasumisele ka haldustasu, mille maksmise kohustus on samuti omanikul. See, et korteriomandi omanik ei teatanud korteriühistule aadressi, kust ta arved kätte saab, ja jättis arved õigeaegselt tasumata, ei anna alust nõuda korteriühistu poolt omanikelt nõutud 4 viivise tasumist kostjatelt. Kostjatel ei olnud kohustust tasuda omanike eest korteriühistu arveid. Pooled ei ole tõendanud ka sellise kokkuleppe olemasolu. Seega korteriühistu poolt korteriomanikelt nõutud viivis ei kuulu kahjuna väljamõistmisele kostjatelt. Üürileandja peaks asja välja üürides tasuma ise korteriühistule haldustasu, mis vaidlusaluse korteri puhul on 244, 20 krooni. Suurema üüritulu saamiseks peaks üürileandja korteriomandi möbleerima ja tegema selles hooldusremondi, tehes selleks vastavaid kulutusi. Antud juhul oli tegemist möbleerimata 4-toalise korteriomandiga. AS-i Pindi Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt vajab korteriomand hooldusremonti ja on rahuldavas seisukorras. Pärnus olid
45. a. 4-toaliste korterite keskmised üürihinnad 4000 krooni,
46. a. 4200 krooni,
47. a. 4500 krooni ja
48. a. 5000 krooni. Samas ei ole hageja tõendanud, mis on vaidlusaluse korteri üürihind. Kostjad vaidlevad nendele üürihindadele vastu ja leiavad, et vaidlusaluse korteri üürihind võiks olla kõige rohkem 500 krooni kuus. Kostjate pakutud üürihind on 4-toalise korteri kohta ilmselgelt liiga väike. Kostjad on esitanud kohtule erinevaid ajalehtede väljavõtteid erinevate üürihindade kohta. Üürihind sõltub ka sellest, kus korter asub. Et pooled ei ole usaldusväärselt tõendanud vaidlusaluse korteriomandi üürihinda, tuleb määrata kasutuseeliste väärtus kohtu õiglase hinnangu järgi vastavalt TsMS § 233 lõikele 2, selleks on 2000 krooni kuus. Hagejad said vaidlusaluse korteriomandi omanikuks
49. novembril
50. a. ja seega on hagejatel kui korteriomanikel õigus nõuda asja valdusest tulenenud kasutuseeliste hüvitamist kogu ajavahemiku eest, mil kostjad hagejate korteriomandit ebaseaduslikult valdasid. Seega on põhjendatud nõue 23 päeva eest
51. a. novembris,
52. a. detsembri,
53. ja
54. aasta ning
55. a. 5 kuu eest kokku summas 61.533 krooni. Kostjad on tasunud hageja pangakontole 26.130 krooni, seega kuulub väljamõistmisele 61.533 – 26.130 = 35.403 krooni. Nõue on esitatud kostjate vastu solidaarselt, kuna kostjad elasid korteris ühise perena ja tehtud kulutusi on võimatu kostjate vahel vastavalt tarbimisele jagada. Samuti kasutasid kostjad kogu korteriomandit ühiselt. Kostjad ei vaidlusta solidaarvastutust ega ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekkimises süüdi. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1, kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Apellatsioonkaebus Anu Türner ja Toivo Türner paluvad tühistada Pärnu Maakohtu otsuse menetluskulude osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud vastustajate kanda.
56. veebruaril tegi kohus samas asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis menetluskulud kostjate kanda.
57. aprillil
58. a. menetlus tsiviilasjas taastati tekitatud kahju nõudes. Kohtuotsus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises oli jõustunud ja kohtutäituri klaasabil täidetud. Kohus ei lahendanud menetluskulude jaotust tagaseljaotsusega rahuldatud nõude osas. TsMS § 162 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejate nõuded on rahuldatud ja kohus on kahjunõuet vaid rahaliselt vastavalt kaalutlusotsusele korrigeerinud. Seega on kohus sisuliselt hagi rahuldanud ja menetluskulud tuleks seadusest tulenevalt jätta kostjate kanda. Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tagaseljaotsus jõustus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja samas osas jäi jõusse menetluskulude jaotus, mille kohaselt selles osas hagejate poolt kantud menetluskulud jäeti kostjate kanda. Taastatud menetluses ei pea kohus teistkordselt lahendama tagaseljaotsusega juba lahendatud küsimusi. Mis rahalist nõuet puudutab, siis esitasid hagejad nõude 162.677, 83 krooni väljamõistmiseks, nende nõue rahuldati aga 62.634, 24 krooni ulatuses, seega vähemas kui 5 pooles ulatuses. Viide TsMS §-le 162 on alusetu ja kohaldamisele kuulub § 163, mida maakohus kohaldaski. Apellatsioonimenetluse menetluskulud paluvad vastustajad jätta apellantide kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Hageja esitas nõude korteriomandi kostjate valdusest väljanõudmiseks, mille maakohus rahuldas tagaseljaotsusega, ja rahalise nõude, mille maakohus rahuldas osaliselt. Niisugusel juhul võimaldab TsMS § 163 lg. 1 jätta poolte menetluskulud nende kanda võrdsetes osades. Kolleegium mõistab osundatud sätet selliselt, et kummagi poole menetluskuludest tuleb vastaspoolel kanda pool, sest üksnes sel juhul on pooled osalenud mõlema poole menetluskulude kandmises võrdselt. Kostjad ei ole vaidlustanud põhimõtet, mille kohaselt tagaseljaotsusega rahuldatud nõude menetlemisel poolte poolt kantud menetluskulud peaksid TsMS § 162 lg. 1 alusel jääma kostjate kanda. Samas ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, nagu olekski hagejate selle nõudega seotud menetluskulud tagaseljaotsusega jäetud kostjate kanda, sest tagaseljaotsusest seda ei tulene. Tagaseljaotsusega rahuldas maakohus kõik hagejate nõuded, esitades ühtlasi kogu asjas kantud menetluskulude üldise jaotuse, seda nõuete või kulude viisi kindlaks määramata. Et maakohus ei eristanud tagaseljaotsuses menetluskulusid olenevalt nõudest, mille menetlemiseks neid tehti, ega määranud kindlaks kostjate poolt hüvitamisele kuuluvaid konkreetseid kulutusi, siis ei saanud pärast asjas menetluse osalist taastamist tagaseljaotsuse põhjal järeldada, nagu oleks see osaliselt jõustunud ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Seega tuli vaidlustatud otsusega jaotada kõik poolte poolt vaidlusaluses asjas kantud menetluskulud, nagu maakohus tegigi. Eespooltoodu ei anna siiski alust jaotada menetlusosaliste vahel menetluskulud teisiti, kui seda tegi maakohus. Nõude korteriomandi väljanõudmiseks kohus rahuldas, samas hagejate esitatud rahalise nõude 162.677, 83 krooni rahuldas kohus 62.634, 24 krooni ehk 38, 5% ulatuses, jättes selle 61, 5% ulatuses rahuldamata. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu tähendaks see hagejate nõuete täielikku rahuldamist, mille puhul kohalduks TsMS § 162 lg. 1 ja menetluskulud tuleks jätta täielikult kostjate kanda. Arvestades hagejate poolt esitatud erinevate nõuete rahuldamise määra, aga ka erinevate nõuete menetlemiseks kulunud aega, peab kolleegium põhjendatuks esimese astme menetluskulude jaotamist poolte vahel võrdsetes osades. Nii rahuldati korteriomandi väljanõue küll täielikult, kuid samas rahuldati rahaline nõue väiksemas kui pooles ulatuses. Et korteriomandi väljanõue oli kohtu menetluses vähem kui 9 kuud (
59. maist
60. a. kuni
61. veebruarini
62. a.) ja rahaline nõue rohkem kui 21 kuud (
63. maist
64. a. kuni
65. veebruarini
66. a.), seega üle kahe korra kauem, siis olid poolte korteriomandi väljanõudega seotud menetluskulud eelduslikult oluliselt väiksemad kui rahalise nõudega seoses kantud menetluskulud. Sellest tulenevalt on kahe nõude kokkuvõttes õiglane jätta poolte esimese astme kohtu menetluskulud nende kanda võrdsetes osades. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 jätta apellantide ehk hagejate kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik