) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 09.04.2009 esitas OÜ E(hageja) kohtule hagi AR(kostja) vastu 26 762.53 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.08.2007 tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni, intressimääraga 30% aastas, viivisega 0.25 % päevas tasumisega viivitatud summalt. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 27.01.2009 avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 26 762.53 krooni, millest põhinõue on 11 447.24 krooni, intress 1 213.55 krooni, leppetrahv 3 165.19 krooni, hageja tehtud kulutused 500 krooni, seisuga 09.04.2009 sissenõutavaks muutunud viivis 10 436.55 krooni ning viivise 0.25% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale sai määruse ja hagimaterjalid kätte 17.04.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenusumma, intressi ja hageja tehtud kulutuste osas. Hageja on 14.05.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 21.08.2007 sõlmitud tähtajalisest laenulepingust . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud. 2 2-09-15757 VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud viivises 0.25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 415 lg 1 saab viivise maksimaalseks määraks arvestada lepingus ette nähtud intressi määra, s.o 0.083 % päevas. Seega tuleb kostjalt välja mõista seisuga 09.04.2009 viivis 3 464.93 krooni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 09.04.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 10.04.2009. Hagi summas 16 625.72 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõude summas 3 165.19 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna hagi kuulub 62 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 860 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.