2-09-6414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-6414 Tsiviilasi T
) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 3. Avaldaja on kohtule esitatud taotlust põhjendanud asjaoluga, et tal hetkel kinnis- ega vallasvara ei ole, samuti ei ole tema töökohal juba pikemat aega võimalik talle töötasu maksta ning tema ülalpidamisel on alaealine laps.
§ 5
lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§ 477
lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja poolt kohtule esitatud COÜ tõendist nähtub, et avaldajale on alates septembrist
- a kuni märtsini
- a arvestatud töötasu 4 350 krooni kuus, kuid seda ei ole välja makstud firma rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohtu enda poolt kogutud tõenditest nähtub, et avaldajale kinnisvara ei kuulu – avaldajale kuulus küll kinnistu „T “ asukohaga XXX (mis on avalduses märgitud ka avaldaja elukohaks), kuid nimetatud kinnistu omanikuna on 30.01.
- a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud avaldaja alaealine poeg RT. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on avaldajal kehtiv seos kuue erineva ettevõttega, neist enamikes on avaldaja osanikuks ning TTT C OÜ-s ka juhatuse liikmeks. Avaldaja selgitas kohtu poolse järelpärimise peale, et käesoleval ajal ta äriühingutest omanikutulu või juhatuse liikme tasu ei saa. Kohus saatis järelpärimised avaldaja arvelduskontode kohta krediidiasutustesse. Järelpärimise peale selgus, et avaldajal on arvelduskontod nii Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, kui ka AS-is Swedbank, lisaks veel kaardikonto AS-is SEB Pank. Avaldaja kontode väljavõtetest nähtuvalt on avaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaalis oleva arvelduskonto perioodi 01.11.
- a – 14.05.
- a kreeditkäive olnud 40 178.11 krooni, avaldaja AS-i SEB Pank kontodele on laekunud perioodi 01.11.
- a – 15.05.
- a jooksul 34 544.91 krooni ning avaldaja AS-i Swedbank arvelduskonto kreeditkäive oli perioodil 01.11.
- a – 18.05.
- a 36 524.90 krooni. Kontode väljavõttest nähtuvalt kordusid kontodel sularaha sissemaksed, milliste tegemine annab kohtu arvates alust järeldada, et avaldajal on justkui mingid avalduses märkimata sissetulekud. Avaldaja ise selgitas, et krediidiasutustesse tehtud sissemaksed on tehtud laenatud raha eest. Tõendeid avaldaja selle kohta ei esitanud. Avaldaja märkis ka, et tõenäosus tulevikus oma rahalist seisu parandada on kahtlemata olemas. Mõnda aega on võimalik ka veel laenatud rahaga elada, kuni mõni projektidest käivitub, kuid tasuda sellist summat korraga nagu täitevasutus nõuab, pole reaalne. 2
(3)2-09-6414 Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades asjaolu, et sissenõudja ei ole täitemenetluse ajatamisega nõus, asub seisukohale, et T T poolt kohtule esitatud avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud veenvalt ja teinud usutavaks asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimine avaldaja suhtes oleks arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda ebaõiglane. Avaldaja elukohana on märgitud tema alaealisele pojale kuuluval kinnistul olev elamu (seega võib eeldada, et avaldajat ei ähvarda nt üüri tasumata jätmise tõttu eluasemest ilmajäämine), tal on hetkel seosed vähemalt kuue äriühinguga ning tema erinevate pangakontode kreeditkäive oli alates novembrist
- a kuni käesoleva aasta mai kuuni kokku 111 247.92 krooni. Kohtu palvele selgitada täiendavalt oma sissetulekutega seonduvat, avaldaja märkis vaid paljasõnaliselt, et raha on laenatud. Sissenõudja on oma vastuses õigesti viidanud ka asjaolule, et täitemenetluse seadustik (TMS § 132 lg-d 1 ja 2 ning TMS § 131 lg 1) on juba ette näinud sellise sissetuleku arestimise keelu, mis on vajalik isikul elamiseks ning teise isiku ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ise ei ole leidnud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse nõude sissenõudmine oleks sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas avaldaja perekondlikku ja majanduslikku olukorda arvestades avaldaja suhtes ebaõiglane.
- Vastavalt
§ 172
lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud (
§ 172lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 3
(3)