Asjaolud ja menetluse käik Oxxxxx Pxxxxxx esitas 04.05.2009.a kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Avalduse kohaselt soovis avaldaja määrata, et tal oleks võimalik suhelda oma poja, Kxxxxx Pxxxxxxxx üle nädala laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval 18.00-ni. Avaldaja selgitas, et lapse ema, Kxxxxxx Gxxxxxxxx on teinud talle takistusi pojaga veidi kaugemale sõitmast ja muid tegevusi ette võtmast. Kxxxxxx Gxxxxxxxx leidis, et avaldaja poolt pakutud suhtluskord ei ole mõistlik. Kxxxxxx Gxxxxxxxx selgitas, et ei ole keelanud isal lapsega suhtlemist, kui isa vaid ise luba küsiks. Kokkusaamiste vastu ta ei olnud. Kohus kuulas 12.08.2009.a ära Kxxxxx Pxxxxxx, kes avaldas soovi veeta aega koos isaga, kuid ei olnud kindel, kas ta tahab ise juures ööbida. 12.08.2009. a kohtuistungil jõudsid pooled suhtluskorra küsimuses kokkuleppele, mille palusid kohtul kinnitada. Kohus selgitas, et kompromissi kinnitamisega lõpetatakse menetlus. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste ning nende esindajate seisukohad, leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 477 lg 1, 561, 428 lg 1 p 4, 430-431. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2
lg 1 kohaselt juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.