Obsah (4)

§ 104§ 193§ 168§ 72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud

) § 104 lg-st 1 ei ole M. Suursaare pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekirjal kostja nõude osas täitedokumendi tähendust. Täitedokumendi tähenduseta nõuet ei saa täita ühelgi viisil, sh ka kolmanda isiku hüpoteegiga koormatud vara arvel. Kostjal oli õigus esitada hagi pankrotimenetluses tunnustatud võlgniku vastuväitega nõude tunnustamiseks kuni 07.10.2006. Hagi aegumise tähtaja möödumise tõttu ei ole kostja nõudele enam võimalik saada täitedokumendi tähendust. Kostja ei ole pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuet võlgniku vastu üldises korras esitanud. Tulenevalt

§-st 42 muutus kostja nõue sissenõutavaks 17.02.2003. Seega on kostja nõue aegunud nii

§ 104lg 2 kui ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 146 lg 1 järgi. Kostja vastus 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kohtutäiturile esitatud hageja varale sissenõude pööramise avalduses on täitedokumentidena viidatud Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsusele, Harju Maakohtu 15.05.2006 määrusele ja 24.07.2007 notariaalselt tõestatud pandiõiguse hüpoteegiks ümber registreerimise avaldusele. 25.07.2007 kanti hüpoteek kinnistusraamatusse märkega kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kostja ja M. Suursaare vahel 15.03.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Täitedokumendiks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 kohaselt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Laenusaaja pankrotimenetluses 07.10.2003 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei vaieldud ükski võlausaldaja ega haldur kostja nõudele vastu. Tunnustatud nõudel oli selle täitmata jäänud osas täitedokumendi tähendus, olenemata võlgniku vastuväitest. Hageja tuginemine aegumisele on ainetu, kuna

§ 104

lg-s 2 nimetatud tähtaeg ei ole seotud võlgnevuse aegumisega ning nõudele pankrotimenetluse väliselt täitedokumendi tähenduse saamisega. 3 Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Tulenevalt AÕS § 351 lg-test 1 ja 3 võib kinnisasja omanik muuhulgas tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on lõppenud. Kohus ei pidanud tõendatuks hageja väidet, et sundtäitmisele võetud nõue on aegumise tõttu lõppenud. Nõue on täitmata ja kostjal hüpoteegipidajana on õigus pöörduda täituri poole vaidlusaluse kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsusega on tunnustatud kostja õigust hüpoteegile ja tuvastatud, et hagejal on kohustus anda puudutatud isikuna nõusolek 511 048 krooni suuruse hüpoteegi sissekandmiseks koos märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
3. Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega kuulutati välja M. Suursaare pankrot ja 07.10.2003 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Seega tuleb hinnata poolte seisukohti nõuete tunnustamisega seotud vastuväidete osas 07.10.2003 kehtinud pankrotiseaduse § 72 kohaselt. Hageja viide alates 01.01.2004 kehtima hakanud

§-le 104 ei ole asjakohane. Kehtinud pankrotiseaduse § 71 kohaselt oli võlausaldajal ja võlgnikul enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväited, kuid puudus eraldi regulatsioon võlgniku vastuväitele alates 01.01.2004 kehtiva

§ 104mõttes.

Selles osas tuleb kostja vastuväited lugeda põhjendatuks. Kehtinud pankrotiseadus ei sätestanud võlausaldaja kohustust pöörduda nõude tunnustamiseks kohtusse juhul, kui soovitakse pankrotimenetluses tunnustatud võlgniku vastuväitega nõude tunnustamist ning pankrotimenetluse lõpetamise määrusele nimetatud nõude osas täitedokumendi tähendust.

§ 193

lg 1 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluse toimingutele nende tegemise ajal kehtinud seadust. M. Suursaare pankrotimenetlus on küll lõpetatud 15.05.2006 määrusega, kuid nõuete kaitsmine toimus 07.10.2003 ning selles kajastub iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, milles võlausaldaja ei ole raha saanud, sealhulgas kostja nõue 511 048,78 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud 15.05.2006 määrusest tulenevate tagajärgede suhtes ebaõigesti kohaldamata

§ 104ja § 168.

Tulenevalt

§ 193

lg-st 1 kohaldatakse 15.05.2006 tehtud pankrotimenetluse lõpetamise määrusele ja määrusest tulenevatele menetlustoimingutele igal juhul kehtivat

. Kuna nimetatud määruses on märgitud võlgniku vastuväide kostja nõudele, ei ole kehtiva

kohaselt vastav määrus täitedokument vaatamata sellele, et kostja nõue on varem pankrotimenetluses tunnustatud.

§ 168

reguleerib tunnustatud nõuete täitmist pärast pankrotimenetluse lõpetamist.

§-ga 168 on vastuolus maakohtu järeldus, et pärast pankrotimenetluse lõppemist saab täitedokumendiks olla pankrotimenetluse siseselt tunnustatud nõuete nimekiri. Täitedokumendiks pärast pankrotimenetluse lõppemist saab olla üksnes pankrotimenetluse lõpetamise määrus. Jõustunud kohtumääruse resolutsiooni ei saa tõlgendada ega täita valikuliselt, s.o. selliselt, et eiratakse resolutsiooni p-st 3 tulenevaid tagajärgi, mis välistavad kostja nõude suhtes kohtumäärusele täitedokumendi tähenduse andmise.

1. Maakohus ei põhjendanud, mis ta ei nõustunud hageja poolt 14.08.2008 esitatud samade vastuväidetega, mille võlgnik esitas pankrotimenetluses kostja nõudele. 4 Hageja tõendas kostjapoolset laenulepingu põhitingimuste rikkumist laenulepinguga ja arhiiviväljavõttega. Kohus ei analüüsinud neid tõendeid ega põhjendanud, miks ta neid ei arvesta.
2. Hageja esitas 14.08.2008 maakohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, tuginedes

§ 104lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisele.

Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu aga vastava taotluse lahendamine. Vaheotsuse tegemata jätmisega ja lõppotsuse resolutsioonis aegumise kohaldamise taotluse lahendamata jätmisega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-s 3 sätestatud edasikaebeõigust aegumise kohaldamise taotluse lahendamise otsuse peale. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme. Kohus jättis hagi õigesti rahuldamata, leides, et hageja suhtes alustatud sundtäitmine on lubatav.
4. Ekslik on hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama alates 01.01.2004 kehtima hakanud

§-e 104 ja 168. Kehtiv

§ 193

lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Milvi Suursaare pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 07.10.2003. Maakohus leidis õigesti, et poolte seisukohti nõuete tunnustamisega seotud vastuväidete osas tuleb hinnata nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal, so 07.10.2003 kehtinud

§ 72

järgi.

§ 72

lg 2 järgi loeti nõue ja selle rahuldamisjärk tunnustatuks, kui sellele nõuete kaitsmise koosolekul ei vaielnud vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Võlgniku vastuväide ei toonud võlausaldajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Maakohus leidis õigesti, et varem kehtinud seadus ei sätestanud võlausaldaja kohustust pöörduda nõude tunnustamiseks kohtusse juhul, kui soovitakse pankrotimenetluses tunnustatud võlgniku vastuväitega nõude tunnustamist ning saada pankrotimenetluse lõpetamise määrusele nimetatud nõude osas täitedokumendi tähendust. Hageja 14.08.2008 kohtule esitatud arvamuse p-s 5 esitatud väited kostjapoolse laenulepingu põhitingimuste rikkumise ja tehingu tühisuse kohta ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna need ei saa TMS § 221 lg 1 järgi olla aluseks kehtiva täitedokumendi alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud hageja TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud edasikaebeõigust, kui jättis tegemata 5 vaheotsuse kostja nõude suhtes aegumise kohaldamata jätmise kohta ning lahendamata vastava taotluse vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonis. Hageja tugines sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades muu hulgas sellele, et sundtäitmisele võetud nõue on aegumise tõttu lõppenud. Maakohus on kohtuotsuses põhjendanud, miks ta hageja sellekohase väitega ei nõustunud. Hageja edasikaebeõigus oli selles osas tagatud TsMS § 630 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasikaebamise õigusega. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud kohtu seisukohta, et kostja nõue hageja vastu ei ole aegumise tõttu lõppenud.
2. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav