) § 11 ja § 12 nõudeid, mis tekitas täiendavaid ebamugavusi ja hingepiinu. Kambrites viibisid psüühiliselt häiritud isikud, mis tekitas konflikte ja selle tagajärjel võisid tekkida tervisehäired ja oht elule. Sellega tekitati mittevaralist kahju; 8) kinnipeetavatele ei pakuta toidu kõrvale leiva- ja saiatooteid ettenähtud kogustes. Kuna see toimib juba alates
ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE)) oli tal võimalusi tutvuda juba enne Tartu Vanglasse tulekut ja arvestades tema sinna paigutamise põhjust - kohtuistungite ajaks - võib väita, et ta oli oma õigustest ja kohustustest teadlik. Tartu Vanglas on direktori poolt volitatud isikuks kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi selgitama inspektor-kontaktisik. Kui kaebaja soovis Tartu Vanglas kirjalikku teavet vangistust reguleeriva või mõne muu õigusakti kohta, oleks piisanud inspektor-kontaktisikule soovi avaldamisest ja õigusakt oleks talle antud. 02.03.2007 on kaebaja andnud allkirja vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta; 2) vangla ei ole keeldunud vähekindlustatud kinnipeetavatele mõistlikus koguses andmast paberit kohtusse kaebuste kirjutamiseks ja ümbrikku kirja saatmiseks. Vanglal ei ole kirjutusvahendi andmise kohustust kinnipeetavale, kes soovib kirjutada kirju riigiasutustesse. A. Sidorov ei ole 09.12.2005 Tartu Vangla poole ühegi avaldusega pöördunud. Kindlasti pole võimalik olukord, kus avaldust ei ole menetlusse võetud kirjutusvahendi värvi mittevastavuse tõttu; 3) peegli läbiotsimisel äravõtmise ja vaide tagastamise vaidlustamise tähtaeg on möödunud; 4) väide raamatute äravõtmise kohta 28.02.2007 on väär. Vanglasse saabudes koostati kaebaja asjadest ühtne nimekiri. Kuna kaebaja toodi Tartu Vanglasse ajutiselt, ei ole nimekirjas kõiki tema isiklike asju, sest osa võis jääda vanglasse, kust ta saabus. Seda tõendab asjaolu, et 03.08.2007 koostati Tartu Vanglasse saabumisel uus asjade nimekiri ja selle järgi on kaebajal 2 raamatut olemas ja võetud kambrisse; 5) A. Sidorovi kaebus läbiotsimisel inimväärikuse alandamise kohta jäeti rahuldamata Tartu Halduskohtu 08.12.2005 otsusega nr 3-359/05, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2006 otsusega nr 3-05-673. Kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimise teostamist reguleerivad õigusnormid pole muutunud; 6) Tartu Vangla direktori 01.03.2006 käskkirjaga nr 1-3/16 kinnitatud vangla asjaajamiskorra p 3.3.3.3 sätestab, et vangistusosakonnas kuuluvad registreerimisele vahistatute ja kinni peetavate vanglas lahendamisele kuuluvad avaldused. Tartu Vangla direktori 15.12.2004 käskkirjaga nr 1-3/152 kinnitatud vangla kodukorra p 19.1 sätestab, et kinni peetav isik edastab avalduse oma isiklike ja olmeprobleemide vanglasiseseks lahendamiseks, vajaliku teenuse saamiseks ja kokkusaamiseks vanglateenistujaga üle (hommikul, koos posti teel väljasaadetavate kirja- 2
Kaebaja märgitud teenuste kasutamine oli temale tagatud ka suletud sektsioonis viibides.
ei kohusta kinnipeetavaid raamatukokku viima. Suletud osakondades viibivatele kinnipeetavatele toodi raamatud soovi korral kambrisse. Kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda spordisaali kasutamist.
lg 1 kohaselt tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, mida võib teha ka nii kambris kui ka värskes õhus jalutuskäigul viibides (1 tund päevas). Õigeusuteenistusel osalemine ei tähenda, et isik peab viibima kirikus. Vastava sooviavalduse esitamisel oleks tulnud kaplan kinnipeetava juurde ja viinud läbi vastava teenistuse. Selleks kaebaja soovi ei avaldanud.
lg 2 alusel võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal kambris teler või raadio. Kaebajal on olemas nii raadio kui ka teler. Kui kaebajal oli soov saada informatsiooni teleri või raadio vahendusel, oleks ta pidanud kirjutama vangla direktorile vastava loa saamiseks taotluse. Seda kaebaja Tartu Vanglas viibimise aegadel teinud ei ole; 8) kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse
lg-st 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Kinnipeetav peab saama tema grupile vastava koguse toitu, mis katab tema päevase toiduenergia vajaduse; 9) läbiotsimised teostati
§-de 66, 67 ja 68 lg 1 ning justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 p-de 3 ja 6 ja § 43 alusel, mis ei näe ette kinnipeetava kohustuslikku juuresolekut läbiotsimise teostamisel. Koheselt peale läbiotsimist on kinnipeetaval isikul õigus nõuda haldusorganilt toimingu kirjalikku põhjendamist ja selgitusi. Läbiotsimist teostanud ametniku nimi ei oma tähtsust, kuna läbiotsimist teostab vangalaametnik vangla nimel. 3. Tallinna Halduskohtu 16.06.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)
lg 2 näeb ette, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Sätte eesmärk on tagada, et vanglasse saabunud isikud saaksid aru kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Kui tegemist on pikaajalist vanglakaristust kandva kinnipeetavaga ja vangla on veendunud, et peamisi vangistust reguleerivaid õigusakte (
ja VSkE) on varem nõuetekohaselt tutvustatud, ei ole kinnipeetava ajutiselt teise vanglasse ümberpaigutamisel seda vaja iga kord sama põhjalikkusega uuesti teha. Kuna kodukorrad võivad vanglates olla erinevad, tuleb neid kinnipeetavatele uude vanglasse saabumisel tutvustada, tutvustada tuleb ka õigusaktides tehtud olulisi kinnipeetava õigusi ja kohustusi puudutavaid muudatusi. Kuna kaebaja viibib vangistuses alates 1999. a, on korduvalt viibinud erinevates vanglates ja toodi Tartu Vanglasse kohtuistungite ajaks, on piisav, et talle tutvustati seal tema peamisi õigusi ja kohustusi suuliselt. 02.03.2007 andis kaebaja allkirja tutvumise kohta Tartu Vangla kodukorra,
ja VSkE-ga. Kaebajal on olnud võimalik oma õigusi ja kohustusi puudutavate õigusaktidega sisuliselt tutvuda, sest ta on kohtule esitanud hulgaliselt kaebusi ja ka antud kaebuses viitab ta erinevate seaduste sätetele, milles ettenähtud õigusi väidab olevat rikutud; 2)
E sätestatud korras ja lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul. Kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul (VSkE § 47). Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Neist sätetest ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetavale kirjutamistarbeid. Pole alust kahelda Tartu Vangla seletuses, et vangla võimaldab vähekindlustatud kinnipeetavatele paberit kohtusse pöördumiseks ja annab kirja saatmiseks ümbriku. Kaebusest nähtub, et kaebajal oli nii paber kui kirjutusvahend. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja 09.12.2006 kirja3
lg 1 järgi on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 p 3 kohaselt korraldatakse järelevalvetoimingutena vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi ning p 6 järgi rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Määruse
lg 1 järgi kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47 lg 1 alusel otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult ja lg 2 järgi toimetatakse isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud isiku privaatsus. Vastustajal oli kohustus kaebaja Tartu Vanglasse saabumisel läbi otsida. Täielik läbiotsimine tähendab, et vangla võib kohustada kinnipeetavat lahti riietuma veendumaks, et tal ei ole kaasas vanglas keelatud esemeid. Sellise korralduse võib anda ka suuliselt. Kaebaja ei viidanud asjaoludele, mis muudaks vangla toimingud õigusvastaseks. Pelgalt kaebajale antud suuline korraldus läbiotsimiseks lahti riietuda või läbiotsimise fakt iseenesest ei saanud olla õigusvastane; 8) kaebaja peab õigusvastaseks kinnipeetavate kirjade mitteregistreerimist inspektor-kontaktisiku poolt. Kaebusest ei selgu, milliseid pöördumisi kaebaja silmas peab, konkreetseid kuupäevi ja asjaolusid ei esitanud kaebaja ka kohtuistungil. HKMS § 15 lg 3 tulenevalt on ka kaebajal kaasaaitamiskohustus tõendite kogumiseks ja see eeldab vähemalt konkreetsete asjaolude või kuupäevade meenutamist, mille kohta Tartu Vangla oleks pidanud tõendeid esitama. Kaebaja ei suutnud konkretiseerida, milliseid toiminguid ja millistel asjaoludel ta vaidlustab. Kaebused üldistes avalikes huvides ei ole halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatud; 9) Tartu Vanglal oli õiguslik alus kaebaja paigutamiseks vastuvõtuosakonda ja kohaldada piiranguid tema vabale liikumisele.
lg 3 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglasse vastuvõtmisel vastuvõtuosakonda, kus tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei tohi vastuvõtuosakonnas viibitud aeg ületada 3 kuud; 4
lg 1 ette nähtud võimalus ajalehti või ajakirju lugeda võib olla tagatud ajakirjandusväljaannete viimisega suletud vastuvõtuosakonnas viibiva isiku kambrisse. Pole alust kahelda vastustaja väites, et vastava taotluse korral Tartu Vanglas seda ka tehti.
lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal kambris televiisor või raadio. Kaebajal oli vanglas nii raadio kui ka teler, kuid ta ei esitanud Tartu Vangla direktorile nende kambris omamise loa saamiseks taotlust. Seega ei ole vastustaja õigusvastaselt piiranud kaebaja õigust saada informatsiooni erinevates meediaallikatest; 11)
§ § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kehakultuuriga on võimalik tegeleda ka väljaspool treeningkompleksi, kambris või jalutuskäigul. Puuduvad andmed, et kaebajale oleks muul viisil kehakultuuriga tegelemist keelatud; 12) kaebaja usuvabadust ei ole suletud osakonda paigutamisega ebaproportsionaalselt piiratud, sest vastava sooviavalduse esitamisel oleks tulnud kaplan kinnipeetava juurde ja viinud vastava teenistuse läbi, kuid kaebaja ei avaldanud selleks soovi; 13) kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi (
lg 1).
lg 1 järgi hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ning lg 2 alusel võib vangla direktor erandkorras paigutada kinnipeetavaid eraldi ka lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel. Kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid (
Tartu Vangla ei ole toiminud kaebaja suletud vastuvõtuosakonda paigutamisel õigusvastaselt, kuivõrd vanglal on kinnipeetava paigutamisel avar kaalutlusruum ja paigutamine toimub täitmisplaani alusel. Kui kinnipeetav leiab, et teatud isikutega ühes kambris viibimine seab ohtu tema elu või tervise, on tal võimalik taotleda ümberpaigutamist. Ühegi konkreetse taotluse lahendamisest keeldumist antud asjas vaidlustatud ei ole; 14)
lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ kohaselt on kinnipeetavad jagatud erinevatest energiavajadustest tulenevalt gruppidesse ning igale grupile on ettenähtud kindel päevase kaloraaži hulk (lisa 1). Samuti on kindlaks määratud vitamiinide ja mineraalainete vajalik kogus (lisa 2). Määrus ei sätesta, milliseid toiduaineid ja millistes kogustes tuleb kinnipeetavatele anda, kinnipeetav peab saama tema grupile vastava koguse toitu, mis katab tema päevase toiduenergia vajaduse. Seega ei ole vanglal kohustust iga söögikorra juurde leiba või sai pakkuda. Kinnipeetavate sooja toiduga toitlustamine Tartu Vanglas toimub 3 korda päevas. Kaebaja ei väitnud, et pakutav toit ei taga elutegevuseks vajalikku toidutarvet või oleks vastuolus määruses nr 150 kehtestatud miinimumnõuetega; 15) kuna kohus ei tuvastanud ühegi vaidlustatud Tartu Vangla toimingu õigusvastasust, jääb kaebus rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab RVastS § 9 lg 1 järgi ka vastustaja süülist tegevust. Seega isegi juhul, kui oleks tuvastatud mõne toimingu formaalne õigusvastasus, ei nähtu haldusasja materjalist, et tegemist võiks olla vastustaja süülise tegevusega ning kahju hüvitamise nõue tuleks jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A. Sidorovi apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjendustel. 1) Keeldudes riigi õigusabi andmisest, rikkus kohus kaebaja õigust kaitsele; 2) Kohus ei selgitanud välja kõiki asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid; 3) Vastustaja esitas kohtule ebapiisavad andmed, takistades kaebajal oma õigusi kaitsmast; 5
lg 1 alusel ei olnud vanglal õigust isoleerida kaebajat E sektsiooni lukustatud kambrisse, piirates tema õigusi
§-de 31, 47, 55 lg 1 ja 62 järgi. Kinnipidamist reguleerivate seaduste mitteväljastamine kirjalikus ja kaebajale kättesaadavas vormis (vene keeles) on seadusest tulenevate õiguste rikkumine. Kinnipeetava pöördumiste mitteregistreerimine ja edastamine kinnipeetavale osakonna kontaktisiku kaudu on õigusvastane, kuna kinnipeetaval ei ole võimalust kontrollida kõiki tema pöördumisi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.