Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja esindajale allkirja vastu (tl ).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vahuri Teenused OÜ (registrikood 10803208, asukoht Jaama 53a-12 Põlva) ja OÜ Järva PM suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas Vahuri Teenused OÜ kostjale värkimisteenust, mis seisnes veiste sõrgade ja sarvede hoolduses. Oma lepingujägsed kohustused Vahuri Teenused OÜ täitis nõuetekohaselt. Kuigi kostja osutatud teenuse suhtes pretensioone ei esitanud, jättis ta Vahuri Teenused OÜ arve nr 584 summas 156 981.00 krooni osaliselt tasumata. 20.10.2008.a loovutas Vahuri Teenused OÜ oma nõude kostja vastu hagejale, esitades kostjale ka sellekohase teatise. Kostja on teatise kätte saanud ning seetõttu ka teadlik oma kohustustest tasuda võlgnevus nüüdsest uuele kreeditorile. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuse ja maksunõude, kuid kostja pole kirjadele reageerinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub tööettevõttelepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arvet täies ulatuses tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 seisuga 14.01.2009 kokku 11 373.00 krooni. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolset raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust (11 373.00 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud kui ka
kohaselt tulevikus lisanduvat viivist, viimast protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on tasunud 26.03.2009.a maksekorraldusega nr 127 hagi tagamiseks kautsjoni 2500.00 krooni Rahandusministeeriumi a/arvele nr 221013921094, viitenumber 3100057277, selgitusse on märgitud „TDP Investment OÜ kautsjon hagi tagamiselt OÜ Järva PM vastu. Kuigi
01.01.2009 kehtima hakanud redaktsioon ei näe ette hagi tagamisel kautsjoni tasumist, käsitleb kohus seda hageja poolt tasutud tagatisena, mis
mõtte kohaselt hagi rahuldamise korral kuulub tagatise tasunud poolele tagastamisele. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kuulub tagatis hagi tagamist taotlenud poolele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.