Obsah (4)
§ 187§ 123§ 230§ 164VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-16793 29. juuni 2009, Narva Kohtuasi V G hagi K G vastu abielulahutus
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 16.04.2009 esitatud hagiavaldusele poolte abielu on sõlmitud 06.09.2003.a Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), aktikanne nr 239. Abielust on lapsed: D, sünniaeg: xxx ja S, sünniaeg: xxx. Mõlemad lapsed elavad hagejaga. Pooled ei ela koos alates 01.11.2008.a. Põhjused perekonnasuhete lõpetamiseks olid ka juba varem. Ühest küljest kostja hoolitses laste eest, aitas hagejat nende kasvatamises, võttis neid lasteaiast, jalutas nendega. Teisest küljest võis tuua korterisse, kus olid lapsed, naisterahva ning seejuures võis hagejat ähvardada. Pärast sellist käitumist 2005.a hageja kolis elama sõprade juurde. Vaatamata kostja sellisele käitumisele hageja jäi uskuma teda ning pooled otsustasid uuesti elada koos. Uus truudusemurdmine kostja poolt viis suhete lõpliku katkemiseni. Pooled ei ela koos alates 01.11.2008.a. Hageja arvab, et perekonnasuhete taastamine on võimatu. Pärast abielusuhete lõppemist, alates 01.11.2008.a kostja ei osuta laste ülalpidamiseks materiaalset abi. Hageja töötasu moodustab alla 5000 krooni kuus. Iga lapse kohta tuleb natuke üle 1500 krooni kuus. Alates 01.03.2009.a hageja saab lastetoetust, mis moodustab 600 krooni kuus. Sellest sissetulekust on ilmselgelt ebapiisav kasvavate laste normaalse elu korraldamiseks. Ainuüksi laste poolt lasteaias käimise kulutused moodustasid 01.11.2008.a kuni 01.03.2009.a 4108 krooni (kuus 1027 krooni). 2009.a hageja tasus kahe kuu õpingute eest muusikakoolis 1080 krooni (540 krooni kuus). Lastele on vajalik täisväärtuslikku toitumist, nad kasvavad kiiresti riietest ja jalatsitest välja. Neil on tarvis mänge, suhtlemist eakaaslastega. Noorem poeg S haigestub tihti. Sel perioodil kasvavad kulutused ravimite ja vitamiinide soetamiseks. Laste vajadused kasvavad pidevalt. On ilmselge, et vanem, kelle juures elab laps, kannab tema ülalpidamiseks suuremaid kulutusi, võrreldes lapsevanemaga, kes elab eraldi. Lapsele vajalikud kulutused ei koosne üksnes kulutustest toidule, riietele ning kulutustest kommunaalteenuste eest. Antud juhul on vajalikeks kõik kulutused, mida kannab lapsevanem lapse heaolu, turvalisuse ning tervise tagamiseks. Laste 2
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus elamine ema juures tähendab seda, et ta peab iga päev tegelema laste elu korraldamisega ning omama selleks vajalikke rahalisi vahendeid. Kostja ei täida oma vanemakohustusi laste ülalpidamisel. Seepärast hageja on sunnitud pöörduma elatise väljamõistmise hagiga kohtusse. Kostja töötab operaatorina Kreenholmi Viimistluses. Tema palk moodustas 5000-6000 krooni kuus. Ta on suuteline osutama laste ülalpidamiseks abina igale lapsele l/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis praegusel hetkel on 2175 krooni kuus. Hageja ei näe aluseid märgitud elatise suuruse vähendamiseks. Kooselu ajal pooled võtsid perekonna huvides laenu. Abielusuhete lõppemise hetkel oli laenukohustuste jäägiks 91 966.30 krooni. Laenu tagastab kostja. Hageja on nõus vastutama antud varalise kohustuse eest l/2 ulatuses allesjäänud summast – 45983,15 krooni. Hageja palub lahutada poolte abielu, väljamõista K G V G kasuks, laste: D (sünniaeg: xxx) ja S (sünniaeg: xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni iga lapse kohta. Elatusraha mõista välja alates 01.11.2008.a-st kuni laste täisealiseks saamiseni või poolte varalise olukorra muutumiseni. Hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 123tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 16.04.2009. Ts
MS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis kahele lastele summas 2175 krooni igale lapsele, seega antud asja hagihind moodustab 64150 krooni /(2 175 krooni * 2 * 9 kuud) + 25 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 19-24) kostja eeldas, et pooled saavad olukorda lahendada sõbralikult leides ühislahendust ning jõudes kompromissini. Pooled saaksid oma abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ning kokku leppida finantsasjade ja lasteülalpidamise teemadel. Kostja teada pooltel oli kokkuleppe, et nad räägivad rahulikult läbi kuidas edaspidi oma finantskohustusi ja lasteülalpidamiskohutusi jagavad seoses nende lahkuminekuga novembris 2008. Hageja oli teinud kostjale suusõnaliselt ettepanekut kuidas pooled võiksid jagada olemasolevad finantskohustused ja mis summat tema soovib saada laste ülalpidamiseks. Kostja pole tema ettepanekut ümberlükanud, kuid tahtis olemasolevate finantskohustuste mahtu üle täpsustada, 3
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus kuna tema polnud kõiki kohustusi arvesse võtnud, mida pooled kooselu ajal kuni 2008.aasta novembrini perekonna huvides võtnud. Hageja soovis pöörduda juristi poole, et täpsustada seadusega ette nähtud igakuist elatusraha summat laste ülalpidamiseks ning saada konsultatsiooni kuidas pooled saaksid neid asju paberil kirjalikult vormistada ja kokkulepet kirjalikult fikseerida. Arvestades poolte mõlema finantsseisu kostja oli nõus kõigepealt omavahel asju läbi rääkima, kuna ei saanud endale lubada juristi abi. Käesoleva aasta märtsis oli hageja uurinud kostja uut elukoha täpset aadressi, et saata postiga oma nägemuse ettepanek kostjale. Käesoleva aasta märtsis jäigi pooltel kokkuleppe, et kostja ootab hageja poolt vormistatud ettepanekut samal ajal mõeldes läbi omapoolset nägemust situatsiooni lahendamiseks, vaatab tema saadetud paberid läbi ja siis pooled arutavad seda koos, et jõuda kõigile pereliikmetele ja eriti lastele sobiva lahenduseni. Seega kostja pole nõus, et hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma. Kostjale siiamaani jääb arusaamatuks miks hageja ei pidanud oma sõnadest kinni ja otsustas mittevajalikuks jääda poolte kokkuleppe juurde ning pöördus kohtusse kostjale sellest isegi mitte teatades. Hageja poolt esitatud hagi kostja võtab õigeks, kuid ta ei ole nõus tunnistama kõiki hagiavalduses kostja vastu esitatud nõuded. Kostja on nõus nõudega lahutada abielu. Kostja ei ole nõus, et hageja poolt kantud menetluskulud jäävad kostja kanda ning selle põhjusi kostja on juba osaliselt kirjeldanud. Sellele juurde soovib kostja veel lisada, et kuna kostjal puudus materiaalne võimalus pöörduda juristi ja tõlkija poole, et koostada vastust hagiavaldusele, oli ta otsinud kõikvõimalikud variandid, et seda teha. Kostja pöördusin oma õe poole, et tema aitaks vastuse vormistamisel ning tõlkimisel. Seega tuleb välja, et hageja finantsseis võimaldab esitada hagi kohtusse, makstes seejuures riigilõivu, palgata juristi. Kostja jääb poolte kokkulepe juurde, et püüda kõigepealt lahendada asju sõbralikult ilma suurte kulutuste tegemiseta. Sellest olid pooled kogu aeg ka rääkinud ning ka hageja mainis, et ka temal pole raha kohtusse pöördumiseks. Kostja on nõus sellega, et vaatamata poolte lahkuminekule ta peab materiaalselt toetama oma lapsi ning on nõus hagiavalduses esitatud nõudega laste ülalpidamiseks igakuise elatusraha väljamõistmiseks hageja kasuks, kuna lapsed elavad temaga. Kuid samal ajal kostja pole nõus välja pakutud summaga ja eriti sellega, et ta ei täida oma vanemakohustusi laste ülalpidamisel. Novembrist alates kostja täitis finantskohustusi, mida pooled kooselu ajal kuni 2008.aasta novembrini perekonna huvides võtnud. Kõige suurema kuise kohustuse maksmine on seotud korteriga, kus poolte lapsed elavad. Antud korter oli kunagi ostetud kostja ema poolt ning kostja on selle oma naise nimele vormistanud oma naise V peale käimisel. V käis peale selle pärast, et olla kindel selles, et kostja ei viska teda ja lapsi kunagi korterist välja. Selleks polnud tal isegi põhjust, kuid ta oli seda nõudnud, et jätkata poolte abielu ja kooselu. Ning pereelu säilitamisel oli kostja sunnitud seda tegema. Krediidipanga hüpoteeklaenu võtmiseks oli antud korter hinnatud ning selle väärtuseks oli määratud 600 tuhat EEK. Vaatamata sellele, et kostja sissetulekut ei piisanud, et tasuda kõiki neid finantskohustusi, oli ta poolte ühised finantskohustused igakuiselt korrektselt viivitamata täitnud võttes raha sugulastelt võlgu juurde, et kõikide asjadega toime tulla. Siinjuures palub kostja arvestada, et tegemist on mõlema poole finantskohustustega, mille tekke moment oli enne poolte lahkuminekut ja millel olid poolte üldised perekondlikud eesmärgid. Kuid V kostja materiaalne olukord ei huvitanud. Kostja arvates saades igakuiselt palka, lastetoetust, korraliku ühekordset summat Maksuametist ning mitte makstes endise pereelu finantskohustusi, saaks tema koos lastega materiaalselt toime tulla. Kuid kõik sõltub muidugi rahadega käitumisest ja rahaliste väljaminekute planeerimisest ning samuti elukvaliteedi soovidest ja nõudmistest, mida V puhul on põhjendamatult väga kõrgele ajatud. Siin võib tuua V käitumist illustreeriva näite. Kui kostja vastavalt oma 4
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus materiaalsetele võimalustele on lastele ostnud odavamad pliiatsid ja joonistusraamatud VPMaximast, siis sellele järgnesid koheselt negatiivsed kommentaarid V poolt. Kostja siinjuures tahab rõhutada, et lapsed sellises vanuses (D 6-aastane ja S 3-aastane) ei vaata hinnasildile ja kaubamärgile, kuid peamine on see rõõm ja meeleolu, mida lapsed nendest kingitusest saavad. Kostjal ei jäänud piisavalt raha ka enda minimaalsete kulutuste jaoks (eluase ja söök). V lahku minnes pidi kostja otsima endale uut elamispinda, mille üüri oli ka korralikult igakuiselt tasunud 1100-1200 EEK kuus OÜ-le Uus Programm xxx korteri eest. Olles suurtes finantsraskustes oli kostja sunnitud 2009 aprillis loobuma üürikorterist ning kolima elama oma ema juurde, kuna kostja ei saanud endale edaspidi üüri makstes jätkuvalt võlgu kasvatada: kostja sissetulek ja töö juures tekkinud olukord (vähe tööpäevi ja seoses sellega kahanev igakuine töötasu) ei võimaldanud kostjale rahaliste asjadega toime tulla. Kostja oli vahepeal püüdnud ka lisatöökohta leida, kuid tema kolmes vahetuses töötamine ja majanduse keeruline situatsioon ei ole seda soosinud. V töötab õnneks ühes vahetuses ning tema õmbleja oskused annavad temale võimalused võtta lisatööd endale juurde, mida ta on ka poolte kooselu ajal teinud nii lastega kodus olemisel kuid ka hiljem olemasoleva töö kõrvalt. See andis ning annab temale võimaluse igakuise sissetuleku kasvatamiseks. Lisaks ülalpool toodud finantskohustustele oli pooltel kooselu ajal võetud ka laene kostja ema T G ja kostja õe käest. Need summad pooled pereelu ajal võtnud erinevate jooksvate kulude katmiseks ning perekonna huvides asjade ostmiseks. Need summad ei ole neile kingitud ning nõuavad tagasimaksmist. Selge on see, et ka nende varaliste kohustuste puhul, mis olid tekkinud poolte abielu ajal, peavad pooled võrdselt vastutama, seega igaühele kuulub 1/2 nendest tagasimaksmist vajavatest summadest. V pidas ka ise paberil arvestust, kui palju pooled on nende isikutele võlgu ja temal peaksid olema kirjas need samad summad. T G puhul summa võib isegi suurem olla, kuna tema andis pooltele raha võlgu ka sularahas. Kui alates 01.11.2008 pooled läksid lahku, siis N G ja T G püüdsid pooltega rääkida, et kokku leppida kuidas pooled need summasid neile tagastavad. Kostja oli nõus, et peavad igaüks need summad neile tagasi maksma 1/2 ulatuses. Vastavad kokkuleppe kirjad on lisatud. Kuid V peale poolte lahkuminekut loobus N G ja T G rääkimisest ja suhtlemisest üleüldse. Veebruaris 2009 ta lubas N G telefonivestluse käigus, et tagastab temale märtsis 2500 EEK peale seda kui saab tulumaksu tagastust Maksuametist. Kuid lubatud ülekannet polnud tehtud, mis omakorda viitab järjekordselt sellele, et V ei käitunud rahaasjadega ausalt isegi nende inimestega, kes pole poolte probleemides süüdi ning olid neid alati aidanud. Seoses sellega loobusid N G ja T G vajadusel V rahaliselt aitama, kuna tema ei oska rahadega korrektselt käituda ja valetab, kuid nad olid ostnud lastele vajalikke asju kingitustena. Näiteks S olid nad ostnud kaks paari saapaid. Mõlemad lapsed said jõuludeks arendavaid mänguasju jne. Kostja pole nõus ka kõigi asjatõenditega, mida V on oma hagiavaldusele juurde lisanud: Muusikakooli eest tasumine: see pole võimalik, et kahe kuu õpingute eest on makstud 1080 EEK. Ühe kuu maks moodustab 2009.aastal 135 EEK kuus, see tähendab, et makstud summa on 8 kuu eest, mitte kahe kuu eest nagu hagiavalduses on öeldud. Lisaks eelpool mainitule pooled esitanud 2008.aasta kohta ühist tuludeklaratsiooni, mille järgi tagastusele kuuluv summa moodustas 12860 EEK. Kogusumma oli ülekantud V kontole ning isegi vaatamata suulisele kokkuleppele, et osa sellest summast (kõigepealt 1/4 kuna summa oli jagatud pereliikmete arvuga ja hiljem ainult üks tuhat krooni) ta annab kostjale, polnud ühtegi senti kostjale antud. V ei käitunud kunagi rahaliste vahenditega ausalt. Valetamist oli kogu aeg. Võlgu võttes, polnud ta maksnud õigeaegselt ning korralikult oma kohustusi, seega tema krediidiajalugu pole 5
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus korrektne. Sellepärast olidki pere finantskohustused vormistatud kostja nimele nagu krediidikõlbulikele isikule. V ei oska rahadega korrektselt käituda, sellele viitab ka just üks hiljuti juhtunud olukord, kus ta ei maksnud Eesti Energiale mitme kuu eest elektriarveid ning lõpptulemus oli elektri väljalülitamine, kus lapsed pidid terve õhtu veetma pimedas korteris. Samal ajal küsimustele, kas kõik arved on makstud, oli ta jäätavalt mitme kuu jooksul vastanud, kui kostja ema oli pakkunud temale rahalist abi. Kostja soovib esitada vastuhagi elatusraha summa vähendamisel võttes arvesse tema fmantsolukorda ning olemasolevate finantskohustuste täitmist. Kostja arvab, et kohtukulud peavad jätma V kanda ülalpool juba mainitud põhjustel. Kuna tegemist on abielu lahutamisprotsessiga, siis kostja arvab, et oleks vajalik asjade läbivaatamine kohtuistungil. Kostja vastust V hagiavaldusele lugedes, võib kahjuks jääda mulje, et väga palju probleeme oli tekkinud finantspõhjal, kuid peab tunnistama, et see oligi peamiseks põhjuseks abielu murdmiseks. Poolte perel ei õnnestunud oma rahaasjadega oma sissetulekute piires toime tulla ning seega olid nad sunnitud võtta laene. Kahjuks finantsprobleemide ja nende põhjal muude probleemide tõttu ei kannatanud ainult pooled, vaid ka poolte lapsed, kes nüüd peavad ka leppima sellega, et nende kallid isa ja ema ei ela enam koos. Kostja loodab, et selline tagantjärgi tarkus õpetab teda ning omalt poolt ta püüab koike teha, et lapsed saaksid poolte lahuselamist kergemini üle elada. Kostja arvates on võimalik lahendada asi kompromissiga võttes arvesse nii kostja kui V olukorda, poolte üldisi finantskohutusi, mis olid tekkinud poolte kooselu ajal perekonna huvides. Kostja on täiesti nõus, et peab täitma oma vanema kohustusi lapsi (D ja S) ülal pidades nende heaolu, tervise ja arengu seisukohalt. Kahjuks ei soovinud Viktoria olukorda kompromissiga lahendada, ei teavitanud kostjat sellest ning kostjale valetades pöördus asjaga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse kõik asjaolud, palub kostja, et kohus rahuldaks V G hagi kostja vastu abielulahutamises ning elatise väljamõistmisel osaliselt ja õiglaselt. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja palus jätta talle perekonnanimeks G. Kostja seletas, et tasus hagejale elatise näol 2500 krooni, hageja tunnistas seda õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 06.09.2003, kanne nr 239 ja et hageja sai perekonnanimeks „G“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0105961 (tl 12). 6
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus Kohus tuvastas, et pooltel on kaks alaealist last: poeg D, sünd xxx ja poeg S, sünd xxx, kes elavad emaga koos. Need asjaolud kohus tuvastas laste sünnitunnistustega CL 0380850 (tl 3) ja CL 0314024 (tl 4). Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 01.08.2008, abikaasad elavad erinevates elukohades. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 01.08.2008, seega peaaegu üks aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid üks aastat tagasi, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanimi G. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „G“. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
§ 230
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg
- Lapsed elavad koos hagejaga. Kohus on nõus hagejaga, et lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hageja palub mõista elatis välja igale lapsele seaduses ettenähtud miinimummääras, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Seega kostja väidet, et hageja poolt loetletud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused on ülepaisutatud, on asjakohatu. Asjakohatu on ka antud asja arutamisel kostja väide poolte finantskohustustest, kuna võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Pooled võivad jagada oma perekonna huvides võetud varalised kohustused vastavalt PKS § 20 lg
- Hageja palus mõista elatis välja alates 01.08.2008, kostja tasus sellel ajavahemikul elatisena 2500 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja ei täitnud oma laste ülalpidamiskohustust piisaval määral, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja ja teha seda tagasiulatuvalt on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Kostja on töövõimeline isik, lastel sissetulekud puuduvad. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et tal piisaks raha laste ülalpidamiseks seaduses ettenähtud suuruses. Kohus leiab, et lähtudes ülaltoodust tuleb mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks 2 lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni igakuiselt igale lapsele alates 01.08.
- 8
(9)Tsiviilasi nr 2-09-16793 Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsus Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 25,26-28, 29, 30, 31, 32-33, 34, 35-36, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44-45, 46-49, 50-54, 63-67, 68. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 5000 krooni ja palus need mõista kostjalt välja. Kostja ei ole nõus hageja menetluskulud kanda.
§ 164lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab oma siseveendumuse kohaselt veenvaks põhistatuks kostja väide, et ta tegi hagejale ettepanek lahendada olukorda kokkuleppel, lahutada abielu Perekonnaseisuosakonna kaudu, kuid hageja pöördus kohtusse. Abielu lahutamisel Perekonnaseisuameti kaudu on riigilõiv tunduvalt vähem ja kui hageja tuleks Perekonnaseisuametisse ei tulnuks tal tasuma nii suurt riigilõivu. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)