Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx.a. sündinud poeg M , kelle ülalpidamises kostja osalenud ei ole. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 2135 krooni + 365 krooni, kokku teeb 2500 krooni. Mingil põhjusel on märgitud ka hagis soovi välja mõista elatis miinimumsummas 2135 krooni, mida kohus loeb ebaselgeks nõudeks, sest elatise miinimumsumma ühele lapsele on 2175 krooni, mitte 2135 krooni. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist niipea kui võimalik. Kuna laps on väike ja hagejal pole seetõttu võimalik tööle minna, siis on kostja toetus väga vajalik Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Mingil põhjusel on märgitud ka hagis soovi välja mõista elatis miinimumsummas 2135 krooni, mida kohus loeb ebaselgeks nõudeks, sest elatise miinimumsumma ühele lapsele on 2175 krooni, mitte 2135 krooni Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 01.06.2009, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse kohaselt nõutakse elatis välja mõista alates hagi eisdtamisest, kui hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist . Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline miinimummääras elatist maksta. Kohus leiab, et hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ei pea esitama põhjendusi lapse vajaduste kohta. Antud juhul hageja nõue küll vähesel määral ületab seaduses ettenähtud miinimumsuurust, kuid see ei ole sedavõrd oluline, et nõuda hagejalt lisaks hagis juba märgitule veel täiendavalt tõendusi ja põhjendusi.
lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.
lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohus selgitab hagejale, et
lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 20. augustil 2009.a Nooremreferent M.Leimann I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.