Obsah (6)

§ 92§ 96§ 99§ 100§ 50§ 95

Tsiviilasi nr . 2–09-3665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2009a. Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3665 Tsiviilasi Sxxxx

§ 92lg.5 alusel algatas hagita menetluse 28.

jaanuari

1. a määrusega Sxxxx Pxxxxxxx üle eestkoste seadmiseks ja kohustas Põltsamaa Vallavalitsust koguma eestkoste seadmiseks vajalikke andmeid. Samuti määras kohus
2. märtsi
3. a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi SxxxxxPxxxxxxxxx eestkoste seadmise otsustamiseks. Kohus määras S.Pxxxxxxxxx esindaja TsMS § 219 lg.2 p.2 alusel. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud eksperdi Anneli Selli arvamuse kohaselt on Sxxxx Pxxxxxxxx mõõdukas vaimne alaareng ning ta vajab eestkostet. Ekspertiis on läbi viidud aprillis
4. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud ekspert Anneli Sell, vastas kohtu poolt esitatud küsimustele (tl.25-27). Eksperdi arvates võiks S.Pxxxxxxx eestkostja nõusolekuta teha tehinguid taskuraha piires, kuna sellise piires suudab ta oma tahet teostada. Ekspert leidis, et eestkostja ülesanneteks peaks olema isiku ja tema hooldusel olevate laste hoolduse, ravi, rehabilitatsiooni korraldamine. Samuti isikule kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise tagamine eestkostetava huvides, tema varaliste õiguste ja huvide kaitse tagamine. Isik vajab eeskostet kolme aasta jooksul. Ekspert põhjendab, et S.Pxxxxxxx vaimne tervis ei ole raviga parandatav. Eestkosteasutuse, Põltsamaa Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on Sxxxx Pxxxxxxx läbinud rehabilitatsiooniprotsessi ning temale ja ta lastele on määratud koduteenus, mille käigus sotsiaalhooldaja aitab igapäevatoimingutest aru saada ning osaleb ka laste kasvatamisel, olles võtmeisikuks vanema, laste ja kooli vahelistes suhetes. Lisaks osaleb Pxxxxxxx ka AS Hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodu päevakeskuse töös. Põltsamaa Valla sotsiaalabi osakonna hinnangul vajab Sxxxx Pxxxxxxx eestkoste seadmist temale kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks eestkostetavate huvides ja tehingute tegemise piiramiseks. Vaja on isikut, kes otsustaks Sxxxx Pxxxxxxx enda ja laste hoolduse, ravi ja rehabilitatsiooni 2 küsimustes. Sxxxx Pxxxxxxxxx eestkoste seadmisel võib tekkida olukord, kus tema lapsed satuvad olukorda, kus neil ei ole eestkostjat perekonnaseaduse mõistes. Põltsamaa Vallavalitsus ei tea kedagi, kes sobiks ning oleks nõus olema Sxxxx Pxxxxxxx eestkostja. Sxxxx Pxxxxxxx esindaja advokaat Anne Vissaku arvamuse kohaselt peaks Sxxxx Pxxxxxxxxx tema enda ja laste paremaks toimetulekuks jääma võimalus teostada pisitehinguid 500.- krooni ulatuses kuus. Samuti on esindaja nõus eestkosteasutuse suulise seisukohaga jätta laste ravimist puudutavate küsimuste otsustamine Sxxxx Pxxxxxxxxx. Esindaja leiab, et laste ravisse ja rehabilitatsiooni puutuvad esialgsed otsused peaks vastu võtma Sxxxx Pxxxxxxx ise, kuid neid võiks kontrollida eestkostja. Samuti peaksid Pxxxxxxx otsustada jääma laste kasvatamisega seotud igapäevased toimingud. Esindaja vestlustest eestkosteasutusega selgub, et Pxxxxxxx nõustub enese nimel lepingute sõlmimisega selliselt, et lepingust tuleneva kasu saaks kolmas isik, kohustused jääksid aga Pxxxxxxxxx. Eestkoste seadmisel tuleb kõne alla tehingute tegemise keelamine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus on S.Pxxxxxxxx ära kuulanud mitmel korral tema vastu esitatud tsiviilasja (2-08-7662) arutamise käigus. Ärakuulamisel on ilmnenud S.Pxxxxxxx mälunõrkus, suutmatus tehtust aru saada, olulise mitteristamine ebaolulisest, põhjuse-tagajärje seose mittenägemine. Kodukülastusel 29.juulil rääkis S.Pxxxxxxx heast läbisaamisest ämmaga. Kohus kuulas TsMS § 525 lg.2 alusel ära S.Pxxxxxxx elukaaslase MxxxxxPxxxxxxx. M.Pxxxxxx haridus on 5 klassi, püsivat töökohta tal ei ole, käib lühema kestusega juhutöödel. Isikut tõendavat dokumenti Eesti Vabariigi ajal ei ole olnud. Mxxxx Pxxxxx on Sxxxx Pxxxxxxxxkahe noorema lapse isa, elukaaslane 11 aastat. M.Pxxxxxx sõnul ei tee ta lastel vahet selle järgi, et osad ei ole tema lapsed. Ta tegeleb kõigi lastega. M.Pxxxxxx arvates on nad seni lastega hakkama saanud ja saavad edaspidi ka. Kui asju ajada aitab hooldaja ja korraldab ka raha asju. M.Pxxxxxx arvates on hea, et on hooldaja vallast, M.Pxxxxxx arvates ei saaks ta ise asjaajamistega hakkama. M.Pxxxxx tunnistab alkoholitarvitamist. Kodus tegi ta viimati remonti. KOHTU SEISUKOHT

§ 92

lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et Sxxxx Pxxxxxxxx esineb nõrgamõistuslikkus mõõduka vaimse alaarengu kujul, mis on tal kaasasündinud ja väljendub primitiivses mõtlemises, mälu nõrkuses, raskustes igapäevaeluga toimetulekul, raha planeerimisel, võimetuses mõista juriidiliste toimingute tähtsust ja dokumentide sisu. Seega on TsÜS § 8 lg 2 nõuded täidetud ning tema teovõime piiratud. Siiski on kohtul võimalus piirata isiku teovõimet üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sxxxx Pxxxxxxxx põhiline probleem on seotud tehingute tegemisega. Pxxxxxxx ei mõista tehingute tagajärgi, sooritab tehinguid kolmandate isikute kasuks ja enda kahjuks ning kulutab kogu pere kuusissetuleku esimese nädalaga ära. Selline olukord on iseloomulik piiratud teovõimele: ta ei oska oma käitumist analüüsida, seda juhtida ja oma tegude tähendusest aru saada. 3 Muus osas ei ole Sxxxx Pxxxxxxxx tavaelus toimetulekuga probleeme tekkinud – ta on aktiivne suhtleja, läbinud rehabilitatsiooniprogrammi ning tema koostöö hooldajaga on toiminud. Hooldaja abiga on ka Pxxxxxxxxxxkoos elavate laste olukord rahuldav – neil on piisavalt toitu, nendega tegeldakse ning nende eest hoolitsetakse. Siiski peaks eestkostja kontrollima Pxxxxxxx poolt vastu võetud laste kasvatamist ja rehabilitatsiooni mõjutavaid otsuseid. Kohus soovib siinkohal vältida olukorda, kus Sxxxx Pxxxxxxxxx eestkoste määramisega tekiks olukord, kus tema lastel puudub eestkostja perekonnaseaduse mõistes.

§ 96lg 2 kohaselt ei või eestkostjaks olla piiratud teovõimega isik.

Antud olukorras ei ole Sxxxx Pxxxxxxx jätmine oma laste eestkostjaks kohtu hinnangul siiski vastuolus perekonnaseadusega. Nimelt jääb Sxxxx Pxxxxxxx oma laste eestkostjaks osas, milles tema enda teovõime ei ole piiratud. Lisaks kontrollib Sxxxx Pxxxxxxx tegevust laste kasvatamisel Sxxxx xxxxxxxx eestkostja. Kahe noorema lapse isa, kes on teovõimeline TsÜS § 8 lg.1 tähenduses, elab koos Sxxxx Pxxxxxxx ja tema lastega ning tal on õigus ja kohustus laste eest hoolt kanda. Siiski ei pea kohus võimalikuks käsitleda teda kui Sxxxx Pxxxxxxx võimalikku eestkostjat. Ka perekonnaseadus tervikuna teeb vahet vanema poolt eestkostja olemisel ning kohtu poolt määratud eestkostjal (vt nt

§ 99

lg 3,

§ 100lg 4).

Seega võib mõista, et § 96 p. 2 seab tingimused eestkostjale vaid määratud eestkostja puhul ja vanem oma lapse seadusliku esindajana omab eestkostja volitust (

§ 50lg.2) seadusest tulenevalt.

Vanem kui oma lapse seaduslik esindaja omab eestkostja volitust seadusest tulenevalt ja need volitused puuduvad tal vaid juhul, kui need on kohtu poolt ära võetud (piiratud). Kohus käesoleva asja menetlemisel ei pea põhjendatuks ega vajalikuks võtta ära või piirata Sxxxx Pxxxxxxx volitusi oma laste eestkostjana, kuna ei ole avaldunud asjaolusid, et Sxxxx Pxxxxxxx oma vanemarolli täites oleks kahjustanud laste õigusi, huve või neile muul viisil kahjulikke otsuseid vastu võtnud. Kohus möönab, et Sxxxx Pxxxxxxx tegevus oma laste arendamisel, õppetöös aitamisel, nende ravi- ja rehabilitatsiooniküsimuste lahendamisel on abitu ja initsiatiivitu, kuid ta on valmis võtma vastu spetsialistide ja asjatundjate poolt pakutavat abi ja seda laste huvides rakendama. Seetõttu peab kohus põhjendatuks Sxxxx Pxxxxxxx teovõime piiramist käsitleda vaid tema tehingute tegemise ja raha kasutamise aspektist. Piiratud teovõimega Sxxxx Pxxxxxxu vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt Sxxxx Pxxxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. Sxxxx Pxxxxxxxxon võimetu otsustama tehingute õigusliku tähenduse ja tagajärgede üle, mistõttu ei saa lubada tekkida olukorral, et ta teeb tehinguid, mille tagajärgi ta ei mõista ja võtab nendega endale tsiviilkohustusi või - vastupidi- jätab tehingud tegemata (nt maksud maksmata), mille tagajärjel rakendatakse sanktsioone või muid tema huvisid kahjustavaid abinõusid. Seetõttu tuleb tal keelata tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta suuremas väärtuses kui 500 krooni eest kuus. Eestkostjal on kohustus hoolitseda eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kuna ei ole leidunud eestkostjaks sobivat isikut, täidab sobiva eestkostja leidmiseni eestkostja ülesandeid

§ 95lg.5 alusel eestkosteasutus Põltsamaa Vallavalitsus.

Kui muutuvad eestkoste seadmise aluseks olnud asjaolud, on võimalik eestkostja ülesannete ringi laiendamine aga ka eestkostja ülesannete ringi kitsendamine. Eestkostja määramisega omandab eestkostja Sxxxx Pxxxxxxx esindamise õiguse. Menetluskulude jaotus 4 Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 5400 krooni ja esindaja tasu 2340 krooni. Ekspertiisitasu määramine ja riigi kanda jätmine on lahendatud kohtu 17.04.2009.a. määrusega. Esindaja on taotlenud tasu määramist temale 13 pooltunni eest summas 1950 krooni, koos käibemaksuga 2340 krooni. Esindaja on kohtunud ja vestelnud S.Pxxxxxxxxx, Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalalatöötajatega, tutvunud kirjalike materjalidega. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005.a määrusega nr 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg 1, lg 2, on esindaja taotlenud tasu 2340 krooni. Kohus leiab, et osutatud mahus tehtud töö on olnud vajalik ja põhjendatud: Tasu õigusabi osutamise eest on taotletud 13 pooltunni eest (6 täistundi) ja see ei ole liialdatud ja vastab asjas vajalikule töömahule. Rakendades määrusega kehtestatud tasumäärasid, on vajalik määrata tasu tehtud töö eest 2340 krooni. Kohus 22.04.2009.a. esindajat määrates jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Asjaoludest tulenevalt ja TsMS § 219 lg.5, lg.6 tuginedes ei ole alust seda seisukohta muuta. Kohtunik Ü.Raag 5