Menetluskulud jätta Arvo Tünderi kanda. Välja mõista Arvo Tünderilt riigilõiv 12 500.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Arvo Tünderilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Edasikaebamise kord Arvo Tünder võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 22.07.2005 sõlmisid pooled teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 16.02.2006 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kastusse Visa Classic Rev.* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6000.- kr ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid lepingu 1 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15.ndal kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist
15.10.2008 kuni 15.04.2009 kostja intressimakseid ei tasunud. 21.04.2009 hageja sulges lepingu 1 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx.xx alla. 09.11.2006 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6000.- kr ulatuses. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Partner krediidikaardi püsimakseks määrati lepingus 240.- kr kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu
10.10.2008 kuni 10.02.2009 kostja intressimakseid ja kaarditasu ei tasunud. 23.04.2009 sulges hageja lepingu 7 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xxxxxxxx-xx alla. 23.04.2009 saatis hageja kostjale kirjad lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 08.05.2009 ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kogu võlgnevuse sisenõudmiseks kohtumenetlust. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka riigilõiv, mis nõutakse sisse võlgnikult. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 25.05.2009 ütles hageja lepingud 4, 5 ja 6 seoses põhiosa võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 16.06.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 133 538,25 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 133 538,25 kr ja viivise alates 17.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 12 500.-kr; välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.07.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.