2-09-60706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- juulil 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-60706 Tsiviilasi, hageja nõue A L hagi N L vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A L (isikukood: xxx; elukoht: xxx Kostja: N L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 13.07.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja A L Kostja N L Resolutsioon
- Rahuldada A L hagi.
- Tunnistada ebaõigeks 16.02.2006.a. sündinud A L (isikukood xxx) 14.03.2006.a. tehtud sünniaktis nr. 124 isa A L (isikukood xxx) kohta tehtud kanne.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Narva Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtusse saabus 19.01.2009.a A L hagi N L vastu lapse sünniaktis vanema kande 1
(2)2-09-60706 ebaõigeks tunnistamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 03.07.1992.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva osakonnas. Pooled elasid koos üksnes lühikest aega 1992.aasta jooksul. Seejärel lahkus N L hagejalt ja tema asukoht ei olnud teada. Alates 1992.aasta oktoobrist kuni 2008.aastani ei ole hageja kostjat näinud ega saanud teateid tema kohta. Asjaolust, et hageja on kantud A L sünnitunnise isana, sai ta teada alles 06.10.2008.a, kui temale oli kätte toimetatud N L hagiavalduse koopia (kohtuasi nr 2-08-60706), milles temalt nõutakse elatise väljamõistmist A L kasuks. Hageja väidab, et tema ei saa olla A L isaks, kuna ta ei ole N L, nende lahuselu aja jooksul, kordagi näinud ja neil ei saanud olla lähedasi suhteid. Hageja ei ole andnud isiklikult ega koos kostjaga ühist avaldust isa kohta kande tegemiseks. Peale selle, kinnitas kostja kohtuistungil, et lapse isa on teine isik, nimelt J A (isikukood: xxx), kes suri 03.08.2007.a. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 08.01.2009.a. kohtuistungi. Kohtuistungil teatas kostja, et A L ei ole A L isa. Kostja esitas hagi A L vastu elatise nõudes sel eesmärgil, et kostjal oleks olnud võimalus saada sotsiaaltoetust ning nõustus vastuhagi esitamisega A L poolt vanema kande vaidlustamiseks. 13.07.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas N L veelkord, et A L ei ole tema lapse isa. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud kohtule esitatud materjalid ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada ka isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana või emana. PkS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PkS § 110 lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. A L sünnitunnistuses on isana märgitud A L, kuid kahel kohtuistungil (08.01.2009.a. ja 13.07.2009.a.) kinnitas N L, et hageja ei ole lapse isa. A L sünniaktis isa A L kohta tehtud kanne tuleb tunnistada ebaõigeks ning kustutada, kuna selleks on küllaldane alus. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)