lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb elatist lapsele 2500 krooni kuus. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks 3000 krooni kuus. Tavapäraselt jäetakse lapse ülalpidamiskulud vanemate kanda võrdsetes osades. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda lähtudes
Tema sissetulekuks on pension summas 2299 krooni ning riigi poolt saadavad toetused (lasterahad) 3000 krooni, kokku 5299 krooni. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühise lapse veel kaks alaealist last eelmisest abielust ning kostja tütar eelmisest abielust Axxx-Mxx Mxxxxxxxxx. Arvestades hageja varalist seisundit ja lapse vajadusi on 2 2-09-24288 kohtu hinnangul põhjendatud, et 2500 krooni lapse kuludest jääb kostja kanda ja 500 krooni hageja kanda. Kuna kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis mõistab kohus hageja taotlusel ja
lg 2 alusel kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.04.2009.a kuni 21.05.2009.a 2500 krooni kuus ja alates 22.05.2009.a 2500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt
lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Lisaks elatisenõudele on hageja esitanud nõude lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtul määrata lapse elukohaks tema elukoht.
näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega rahuldab kohus hagi selles osas ja määrab poolte lapse elukohaks hageja elukoha. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole kostjalt menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega ei määra kohus menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.