2-09-17543/9

2-09-17543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 14.

1. 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-17543 Tsiviilasi Torma valla avaldus Axx Oxxxxxxx vanema õiguste äravõtmiseks ja alaealisele eestkoste seadmiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende Avaldaja Torma vald vallavalitsuse kaudu (Kooli tee 25 Torma Jõgevamaa 48502) esindaja Eha Vesiko; Puudutatud isikud Axx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx); Txxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva); Rxxx Rxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindajad RESOLUTSIOON
2. Avaldus rahuldada.
3. Võtta ära vanema õigused AxxxOxxxxxxx lapse TxxxxxxOxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes.
4. Seada eestkoste alaealise Txxxxx Oxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) üle ning määrata tema eestkostjaks RxxxxRxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kõigi seadusliku esindaja õigustega. Eestkoste on määratud kuni Txxxxx Oxxxxx täiealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad 21.04.2009 esitas Torma vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Axx Oxxxxxxx ära vanema õigused Txxxxx Oxxxxx suhtes ja seada Txxxxx Oxxxxx üle eestkoste. Avalduse ja lisade kohaselt otsustas Tartu Maakohus 15.02.2008.a määrusega võtta AxxxOxxxxxxx ära lapse Txxxxx Oxxxxx ilma vanema õiguste ära võtmiseta ning jättis lapse elu vallavalitsuse korraldada. AxxxOxxxxx jättis oma lapse hoolitsuseta paarikuuselt ja jättis ta oma ema, ExxxOxxxxx kasvatada. Kuna ExxxOxxxxx tervis halvenes, ei suutnud ta enam lapse eest hoolitseda ja tegi Torma Vallavalitsusele avalduse Txxxxx Oxxxxx hooldamiseks. Nimetatud asjaolud oli ka eelmise kohtuasja algatamise põhjuseks. Exx Oxxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Txxxxx Oxxxxx viibis alates 2007.a suvest xxxxxxxx lastekodus xxxxxxxxxxx ning alates 2008.a kevadest elab Rxxx Rxxxx perekonnas, mille kohta on vald sõlminud ka peres hooldamise lepingu. Enne peresse elama asumist viibis Txxxxx RxxxxRxxxx perekonnas nädalavahetustel ning perekond külastas teda regulaarselt lastekodus. Lastekodus viibimise ajal ja ka hiljem Axxxxxxxx last vaatamas ei käinud ning tema käekäigu vastu huvi ei ole tundud. Lastekodusse paigutamisel oli Txxxxxx puuduliku koduse hooldamise tõttu sotsiaalne mahajäämus. Avalduse esitamise ajal ei olnud avaldaja kindel Axx Oxxxxx elukohas, teadis vaid, et ta elab Tallinnas ja on kriminaalhooldaja järelvalve all. Kriminaalhooldaja andmetel AxxxOxxxxxx töökoht puudus ning ka kriminaalhooldus kulgeb probleemselt, sest Axx Oxxxxx ei pea kinni kokkulepetest. Valla lastekaitsespetsialisti telefonikõnedele Axx Oxxxxx ei vasta, ise samuti ühendust ei ole võtnud, korduvalt kokku lepitud kokkusaamistele ei ole ilmunud. Avaldaja leidis, et Axx Oxxxxx ei ole huvitatud lapse kasvatusõiguse tagasi saamisest ning ei tunne üldse huvi oma lapse elu ja käekäigu vastu, mistõttu tuleks temalt vanemlikud õigused ära võtta. Ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja leidis, et Axx Oxxxxxxx tuleb vanema õiguses ära võtta lähtudes PrkS § 54 lg 1 p 1 ja p
5. AxxxOxxxxx ei ole oma elukombeid muutnud ja liigub endiselt halvas seltskonnas, sissetulekut ei oma. Axx ei ole lapse vastu kordagi huvi üles näidanud ega vallast ka küsinud, kus laps elab. Valla pöördumised, et asja korraldada, on jäänud tulemuseta. Et lapse huvid ei jääks kaitseta, tuleks talle määrata eestkostja, kelleks sobiv isik on Rxxx Rxxxx. AxxxOxxxxx ei vaielnud vastu endalt vanema õiguste äravõtmisele, kuid avaldas lootust, et saab oma last ka pärast seda aegajalt näha. Axx Oxxxxx ei selgitanud, mis põhjusel ei ole ta oma lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega teda lastekodus viibimise ajal külastanud. Selgitas, et ei ole Rxxx Rxxxxx telefoni teel kätte, et lapse külastust kokku leppida. Rxxx Rxxxx selgitas, milline on olnud Txxxxx areng alates lastekodusse viimisest s.o 11.dast elukuust, kuna pere hakkas teda seal kohe vaatamas käima. Kui vald tegi ettepaneku hakata Txxxxxxx Hoolduspereks, oldi sellega nõus. Perel on plaanis Txxxx adopteerida. Rxxx Rxxxx selgitas, et lapse vanaema ExxxOxxxxxxx oli neil telefonikontakt ning seadis kahtluse alla, et Axx Oxxxxx ei saa teda telefoniga kätte. Txxxx Oxxxxx esindaja toetas avaldust. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Kohus leiab, et Axx Oxxxxx ei ole mõjuva põhjuseta rohkem kui aasta osalenud kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises. Kohtu 15.02.2008.a määrusega (t lk 7-9) võeti Txxxxx Oxxxxx AxxxOxxxxx kasvatuselt ära. Txxxxx oli juba varem (2008.a alguses) tema tervise huvides ema juurest ära võetud ja paigutatud lastekodusse. Avaldaja ja Axx Oxxxxx enda selgituste kohaselt ei tundnud AxxxOxxxxx lapse käekäigu ja kasvatamise vastu mingit huvi sel ajal kui laps lastekodus viibis. Alates 05.03.2008.a märtsist, kui laps elab Rxxx Rxxxx peres, ei ole Axx Oxxxxx lapse kasvatamise ja temaga suhtlemise vastu samuti mingit huvi tundnud. Axx Oxxxxx selgitused, et ta on püüdnud Rxxx Rxxxxxxtelefoniga kätte saada, on paljasõnalised ja tõendamata. Rxxx Rxxxx selgituste kohaselt sai samalt telefoninumbrilt tema alati kätte Axx Oxxxxx ema, Exx Oxxxxx. Kohus leiab samuti, et Axx Oxxxxxx oli võimalus korraldada lapsega suhtlemine ja olla tema eluga kursis avaldaja, vallavalitsuse, töötajate kaudu, mida ta aga ei teinud. Kohus leiab, et eeldused Axx Oxxxxxxx vanema õiguste äravõtmiseks on täidetud ja avaldus tuleb selles osas rahuldada. Kohus leiab, et avaldus on põhjendantud ka eestkoste seadmiseks osas. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning lõike 3 kohaselt võib eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Txxxxx Oxxxxx isa kohta andmed puuduvad (t lk 16). Axx Oxxxxx on jätnud Txxxx Oxxxxx ilma vanemliku hoolitsuseta ning käesoleva määrusega otsustab kohus temalt vanem õigused ära võtta. Eeltoodust tulenevalt vajab Txxxxx Oxxxxx eestkostet. Vastavalt PrkS § 95 lg 1 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Txxxxx Oxxxxx elab RxxxxRxxxx perekonnas juba alates 05.03.2008.a ja vald on sõlminud RxxxxRxxxxxx hoolduslepingu (t lk10-11). Rxxx Rxxxx on avaldanud soovi olla TxxxxxxOxxxxx eestkostjaks ning ärakuulamisel selgitas, et tulevikus on võimalusel plaanis Txxxxx lapsendamine. Kohus leiab, et täidetud on PrkS § 95 lg 2-4 nõuded ja Rxxx Rxxxx puhul ei esine PrkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Rxxx Rxxxxx on läbinud ka vastava koolituse ning ta on koos abikaasaga Txxxxx kasvatajaks juba üle aasta. RxxxRxxxx ja tema abikaasa MxxxxxxTxxxxx Hxxxxxxxx suhtes on vald lasknud läbi viia pereuuringu (t lk 2436). Uuringust nähtub, et pere on materiaalselt kindlustatud, abikaasad on vaimselt küpsed, terved, orienteeritud perele ja laste kasvatamisele. Nad on tulnud toime ka perre võtmisel Txxxxxx esinenud arengu puudujääkide ja terviseprobleemidega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Rxxx Rxxxx määrata Txxxxx Oxxxxx eestkostjaks. Vastavalt PrkS § 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja kohus ei pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja ja eestkosteasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik