Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses 1 märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt kostja on korteriomandi Tuleviku 5-6 Rakveres omanik. Elamut haldab hageja, kes on kostjale osutanud mitmesuguseid teenuseid: elamu haldus- ja hooldusteenus, vee ja kanalisatsiooniteenust, soojusteenust, sooja vee energia teenust, vahendanud prügivedu, gaasi ja elektriteenust üldkäidavates ruumides. Kostjale esitati igakuiselt arved, kostja pole arveid vaidlustanud. Alates 2008.a. jaanuarist kuni 2009.a. jaanuarini ei ole kostja hooldustasu ja kommunaalteenuste eest tasunud summas 5 981 krooni, millest viivis moodustab 0,07% päevas 1 048 krooni ja 50 senti. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt arvete tasumist, kuid kostja pole seda teinud. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja VÕS § 108 kohaselt on kohustuse rikkumise korral õigustatud isikul õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista võla katteks 5 981 krooni ja 30 senti ning kohtukuluna riigilõiv 1 200 krooni. Hagi on esitatud KOS § 13, VÕS §-de 76, 101 lg. 1 p. 1, 108 lg. 1alusel. II. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, otsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on teinud taotluse asi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta Kohus 09.06.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 11.06.2009.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus.
1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 30 päeva ja see tähtaeg möödus 13.07.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb korteriomandi seadusest. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi 2 korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele summas 5 981 krooni ja 30 senti.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja esindaja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 200 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76, 94, 100, 308 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 22. augustil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.