Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. 1 Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2008.a. eluruumi üürilepingu Tööstuse tn. 10 korteri 4 kostja poolt kasutamiseks üheks aastaks. Hageja andis eluruumi kostjale üle 20.03.2008.a. Üürilepingu kohaselt kostja kohustus tasuma üüri 1 700 krooni kuus ning lisaks kõigi tema poolt tarbitud teenuste (vesi, elekter, küte, kanalisatsioon, prügivedu) eest vastavalt üürileandja esitatud arvetele. Lepingu p. 4.5. kohaselt kohustus kostja maksekohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,2% päevas. Kostjale osutati vee- ja kanalisatsiooniteenust, prügivedu, mille kohta esitati arved, millel lisaks summa lisavõtme ja lõhutud klaasi eest. Kostja tasus 2008.a. aprillikuu arve eest, kuid mai-juunikuus jättis kõrvalnõuete eest tasumata summas 964 krooni ja 50 senti, millele lisanduvad viivised 124 krooni ja 80 senti. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja VÕS § 108 kohaselt on kohustuse rikkumise korral õigustatud isikul õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja palub kostjalt välja mõista võla katteks 1 089 krooni ja 30 senti ja kohtukuluna riigilõiv ja õigusabikulud. Hagi on esitatud VÕS §-de 76, 101 lg. 1 p. 1, 108 lg. 1, 271, 292, 293 alusel. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on teinud taotluse asi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta. Kohus 27.05.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.06.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 30 päeva ja see tähtaeg möödus 15.07.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb üürilepingust. Vastavalt VÕS §-le 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui 2 lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna nii põhivõla kui ka viiviste nõudes kokku summas 1 089 krooni ja 30 senti.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja esindaja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76, 94, 100, 101, 108, 113, 271, 292 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 22. augustil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.