Obsah (6)

§ 164§ 29§ 28§ 117§ 110§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-8453 Määruse tegemise aeg ja koht 05. august 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ Kompromiss pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetlus

§ 164sätestatud korras.

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kompromiss esitas 02.03.2009 Viru Maakohtule pankrotiavalduse (tl 1). Võlgnik peab OÜ Kompromiss pankroti väljakuulutamist vajalikuks, kuna firma osakapital on oluliselt vähenenud, majandustegevust ei toimu ning firma võlad kokku on 1 411 960, 74 krooni. Seisuga 04.02.2009 on võlgniku võlad alljärgnevad: - Maksu- ja Tolliametile 311 960, 74 krooni; - Sampo Pangale 200 000 krooni; - eraisik A.V.’ile 900 000 krooni. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine.
2. Viru Maakohus algatas
3. mai 2009.a määrusega OÜ Kompromiss pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks T.K.e.(tl 18) II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
4. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes (tl 41-50) taotles ajutine pankrotihaldur T.K. lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemisega

§ 29alusel.

Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Kompromiss on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on lõpetanud kõik töösuhted, puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Samuti tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu ajutine haldur palub tuginedes

§ 29

lg 1 lõpetada OÜ Kompromiss pankrotimenetlus raugemisega pankrotti väljakuulutamata.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta: Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt ja kolmandatelt isikutelt Saadud informatsiooni põhjal: 4.1.1 maakohtute kinnistusosakondade esitaud andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei ole kuulunud ega kuulu ka käesoleval ajal. Äriruumid olid renditud ning rendileping lõpetati
2. juulil
3. 4.1.2 Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei ole registreeritud. ARK andmetel on võlgnik vastutavaks kasutajaks Danse Bank AS Eesti filiaalile kuuluvale maasturile Hyundai Santa Fe. Nimetatud sõiduk on Sampo Liisingule tagastatud
4. aasta jaanuaris. 4.1.3 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ehitisi kui vallasasju võlgniku nimel registris registreeritud ei ole. Võlgnikule kuulus pubi sisustus (mööbel) ja köögiinventar. Juhatuse liige A.V. võttis Sampo Pangast eraisiku laenu 700 000 krooni oma vara tagatisel. Saadud summa eest osteti tegevuseks vajalik põhivara. Käesolevaks ajaks on laenust tagastatud A.V.i sõnul 50 000 krooni. 15.07.2008 müüs võlgnik kogu põhivara OÜ-le Krysmaris hinnaga 803 106 krooni. Ostuhinnast tasuti 667 492 krooni. Ostuhinnast 135 614 krooni kandis OÜ Krysmaris üle OÜ Kompromiss pangakontole, kust A.V. tagastas endale laenu summas 100 000 krooni ja võttis välja sularaha 30 000 krooni. Kassasse jäi reaalselt laekumata 138 980 krooni, mille osas tehti ostjaga tasaarvestus AS-le Haabersti Maja oleva rendivõlgnevuse osas ja Ü. R.le tasutud lõpparve osas. Summast 528 512 (667 493-138 980) tagastas A.V. laenu Ü. R.le 330 000 krooni ja 198 521 krooni eest tasus võlgnevusi hankijatele. A.V.i selgituste kohaselt oli laen võetud tema poolt, kuid saadud rahalised vahendid anti A.V.i poolt omakorda laenuna OÜ-le Kompromiss. Kuna rahalisi vahendeid ei jätkunud kõigile hankijatele võlgade tasumiseks, siis endale tagastatud laenust tasus A.V. 60 353, 70 krooni AS-le Kirde Hulgi ja AS-le A Le Coq ning võttis välja 30 000 krooni töötasudeks töötajatele. Ajutise halduri koostatud võlausaldajate arvestuse kohaselt oli
5. a aprillikuu seisuga võlgniku võlg hankijatele 303 708 krooni. Põhivara müügi osas on ajutine haldur seisukohal, et ostjaks oli võlgniku lähikondne. OÜ Krysmaris asutati 11.04.2008 ning juhatuse liikmeks on Ü. R., kes töötas OÜ-s Kompromiss tegevjuhina. Põhivara müügist saadud rahalised vahendid kanti OÜ Kompromiss kassase, kuid kassa väljavõtet võlgnik esitanud ei ole. Samuti ei ole A.V. esitanud tõendeid isiklikest vahenditest Kirde Hulgile ja A Le Coq-ile tasumise kohta. Töötajatele maksti välja lõppearved, kuid jäeti maksmata maksud. 4.1.4 Äriühing on kliendina avanud arvelduskontod SEB Pangas, Swedbank’is ja Danske Bank Eesti filiaalis (Sampo Pangas). SEB Panga konto saldo on 0 krooni, Swedbank konto saldo samuti 0 krooni. Sampo Panga kontode saldo kokku 5 500 krooni. Kassas võlgniku seletuste kohaselt rahalised vahendid puuduvad. 4.1.5 Võlgniku andmetel nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole 4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu) seisuga 02.06.2009 339 504, 79 krooni; - hankijatele (pandiga tagamata nõuded) võlgniku andmetel ei ole. Võlad likvideeriti pärast põhivara müüki; - töötajatele võlgnevust võlgniku esindaja andmetel ei ole. Töötajatele maksti lõpparved välja pärast põhivara müüki. - kohtutäituri menetluses olevatest võlgadest on teatanud sissenõuetest Elion Ettevõtted ASnõue 6 838, 05 krooni, Viru Maakohtu registriosakonna rahatrahvid 8 000 krooni, Maksu- ja Tolliameti otsuste alusel 225 017 krooni - muud võlad, mis kajastatud ka pankrotiavalduses, so Sampo Pank AS ees 200 000 krooni, eraisik A.V.ile 900 000 krooni, teadaolevaid kohustusi seega 16.06.2009.a seisuga 1 454 342 krooni. 4.3 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest Võlgniku juhatuse liige on jätnud äriühingu tegutsemise ajal oma kohustused täitmata või ei ole täitnud neid vajaliku hoolsusega (puuduvad raamatupidamises koostatavad ja nõutavad aruanded, registriosakondadest on määratud trahvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest). Nii pankrotimenetluses kui ka ajutisele haldurile on võlgnik dokumendid esitamata jätnud, mis tõendaksid, et tema poolt laenuvõtmist Sampo Pangast ning selle laenu eest põhivahendite ostmist äriühingule. Võlgniku tegevus lõppes
6. a septembris. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud pool aastat, kuna võlgnevusest maksuametile ja ka endale eraisikuna oli ta teadlik juba tegevuse lõpetamisel. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju äriühingule (ÄS § 187 lg 1 ja lg 2.) Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine võib kaasa tuua ka vastutuse KarS § 3851 alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhtorgani liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused (

§ 28lg 2), mis annaksid aluse kahjunõude esitamiseks.

Samas on ajutine haldur seisukohal, et kahju hüvitise nõue kohtu kaudu toob juurde täiendavad kulud, mille finantseerimiseks äriühingul vahendid puuduvad. Kahjunõude esitamise juhatuse liikme vastu toob tõenäoliselt kaasa A.V.i kui füüsilise isiku pankroti, mistõttu OÜ Kompromiss võlausaldajate nõudeid selle kaudu poleks eelduslikult võimalik rahuldada. Samuti oleks A.V. ise OÜ Kompromiss pankrotimenetluses tõenäoliselt suurim võlausaldaja. 4.4 Tagasinõuete esitamise võimalused Ajutine haldur on seisukohal, et põhivara müügitehing on võlgnikul tehtud lähikondsega (

§ 117lg 2 p 5).

Põhivara müük on toimunud küll õiglase hinnaga, kuid vara müügist saadud vahendite jagamisel on eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele ning sisuliselt on ainsa võlausaldajana jõetud võlgnevus tasumata maksu- ja tolliametile. Tehing on ajutise halduri arvates tagasivõidetav

§ 110

lg 1 p 2 alusel, kuid tagasivõitmise juures tuleb analüüsida selle otstarbekust ja mõistlikkust, sest kohtu kaudu tehingu tagasivõitmine toob kaasa täiendavad pankrotimenetluse kulud, milleks äriühingul vahendid puuduvad. Pärast tagasivõitmist on vähetõenäoline, et sellest saadav kasu tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid tagasivõitmise hagide esitamiseks ning see on võimalik ainult siis, kui võlausaldaja, võlgnik või keegi kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid kohtu deposiiti. III KOHTUISTUNG 22.07.2009.a

1. Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja, et kavas oli äriühing üles ehitada omakapitalil, mis hiljem hakkaks raha sisse tooma. Juhatuse liige A.V. võttis pangast eraisiku laenu 700 000 krooni, mille pani firmasse. Äriühing tegeles toitlustamisega, kuid varasem kogemus toitlustamise osas puudus. Ettevõte läks allamäge ja tulud jäid väiksemaks kui kulud Kuna kulud ületasid tulud, võttis võlgniku esindaja veel laenu, lootes, et koht muutub populaarseks. Paremuse poole aga ei läinud ja ettevõte müüdi edasi säilitades inimestele töökohad.
2. Ajutine pankrotihaldur jäi kirjalikus aruandes toodud seisukohtade juurde. Haldur tegi kindlaks, et võlgnikul on vara 5 500 krooni, kohustused maksu- ja tolliameti ees on 311 690, 74 krooni põhivõlg ja 27 544, 05 krooni intress. Võlgnik oleks pidanud pankrotiavalduse esitama kohe kui tegevus lõppes, so septembris
3. Muude võlgadena on üleval võlg Sampo pangale 200 000 krooni ja A.V.ile 900 000 krooni, kokku seega 1 454 342 krooni Ajutine haldur jäi seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, juhatuse liige on äriühingu tegutsemise ajal jätnud oma kohustused täitmata või ei ole neid täitnud juhatuse liikmele vajaliku hoolsusega. Haldur jäi seisukohale, et juhatuse liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused, mis annaksid aluse kahjunõude esitamiseks, kuid see tooks kaasa täiendavaid kulutusi, milleks äriühingul vahendid puuduvad. Haldur on teinud maksu- ja tolliametile ettepaneku kulude tasumiseks, kuid maksu- ja tolliamet ei pea seda mõistlikuks ega otstarbekaks. Haldur palus pankrotimenetlus lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu ja välja mõista ajutise halduri tasud. IV KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri ja võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata..
5. Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
6. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, majandustegevus on lõppenud
7. aasta septembrikuus. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on äriühingu tegutsemise ajal jätnud oma kohustused täitmata või ei ole neid täitnud juhatuse liikmele vajaliku hoolsusega. Haldur leidis, et juhatuse liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused, mis annaksid aluse kahjunõude esitamiseks, kuid see tooks kaasa täiendavaid kulutusi, milleks äriühingul vahendid puuduvad. 10.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 16 600 krooni (koos tulumaksuga) (kokku 18, 5 tundi), millele lisandub sotsiaalmaks 5 478 krooni - kokku 22 078 krooni ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 1 440 krooni (koos käibemaksuga). Pankrotihalduri kulud tasub A. V. vastavalt ajutise halduriga sõlmitud kokkuleppele hiljemalt 31.08.2009. (tl 98). 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1 lõpetab kohus OÜ Kompromiss pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Kohtunik: Evi Kool