Obsah (4)

§ 633§ 459§ 129§ 163

2-09-7059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juulil 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu J V (edaspidi hageja) on 19.02.2009.a esitanud kohtule S T (edaspidi kostja) vastu hagi elatise 1 2-09-7059 suurendamise nõudes, milles palub suurendada kostjalt tema kasuks poja A V, sünd. xxx, ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust summas ¼ Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatud miinimumpalgamäärast alates 06.04.1999.a. kuni 2 175 kroonini alates 01.08.2008.a. Kostja vastus 23.03.2009.a kohtule esitatud vastuses kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Kostja sõnul, täitis tema oma lapse ülalpidamise kohustust isegi suuremas ulatuses, kui see oli ette nähtud 10.05.1999.a kohtuotsuses. Kuid 2008.a kaotas kostja töö ja tema varaline olukord halvenes. Kostjal on uus perekond, kusjuures tema naine on töötu. Peres on kaks alaealist last ja naise alaealine vallaslaps, keda kostja peab ka ülal pidama. Alates novembrist 2008.a. ei saa kostja töötu toetust ja pere ainukene sissetulek on lapsetoetus kolmele lapsele. Samas leiab kostja, et hagi rahuldamise juhul osutuks tema teiste laste (M T ja I T) olukord varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saava lapse olukord. Peale selle, viitab kostja hageja stabiilsele sissetulekule ja kostja arvates lapse kulude suurus on kõrgendatud. Kostja väidab, et ei keeldu oma lapse ülalpidamise kohustusest ja töö leidmisel hakkab raha üle kandma suuremas ulatuses kui käesoleval ajal, kuid praegu sellist võimalust temal ei ole ning tema palub jätta hagi rahuldamata. Hageja arvamus 06.04.2009.a kohtule esitatud arvamuses väidab hageja, et kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid oma lapse ülalpidamise kohustuse täimise kohta ühe aasta jooksul enne hagi esitamist. Seega hageja loeb oma nõuet, elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, põhjendatuks. Hageja arvab, et kostja töötuna olek ega hageja sissetulek ei välista kostja kohustust ülal pidada oma last. Hagejal on teada, et kostja töötab mitteametlikult. Tema arvates, seda tõendavad kostja sõnad töö kaotamise kohta

1. aastal, samal ajal viimane kanne tööraamatusse oli tehtud 01.10.
2. aastal. Kostja väide kahe lapse olemasolu kohta ei oma tähendust, kuna lastel on töövõimeline ema, kes peab nende eest hoolt kandma ka. Samas kostja ei esitanud objektiivset teavet oma varalise olukorra kohta. Peale korteri, mille omanikuks tema on, kostja omandis on kinnistu ja sõiduauto. Kostja seisukoht 11.06.2009.a kohtule esitatud seisukohas leiab kostja, et tema täitis lapse ülalpidamise kohustust kohusetundlikult ja hageja ei esitanud tõendeid kohustuse mittetäitmise kohta ning tema suhtes kehtivad seaduslikud alused, mis lubavad vähendada elatise suurust. Kostja ei tunnista hageja väidet, et tema töötab mitteametlikult. Pärast töölt lahkumist 2003.aastal töötab tema FIE-na, mille kohta ei tehta kannet tööraamatusse. Kostja tunnistas kinnistu olemasolu, kuid väidab, et see on ühisomandis tema naisega ja kinnistu oli ostetud võetud laenu arvelt ning antud laen tuleb kustutada. Kinnistu müük, kostja sõnul, pole käesoleval ajal otstarbekas, kuna hinnad kinnisvara turul on järsult langenud ja kinnistu saab maha müüa alla soetushinna ning laenujäägi. Samas kostja väidab, et iga kuu temal suurenevad võlad kommunaalteenuste eest ja praegu ta otsib aktiivselt tööd. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis xxx poeg A V (endine perekonnanimi T). Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0034998, mille põhjal tegi kohus kindlaks, et A V põlvneb S T, kes on tema isa. Narva Linnavalitsuse korraldusega 09.07.2003.a. on A T nime muudetud ja tema uus perekonnanimi on V (t.l. 6). 2 • • 2-09-7059 et Sillamäe Linnakohtu 10.05.1999.a otsuse tsiviilasjas nr 2-147 alusel oli mõistetud J V kasuks elatis poja A V ülalpidamiseks ¼ suures Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatud miinimupalgamäärast igakuuliselt alates 06.04.1999.a. uuest abielust sündis kostjal kaks last: I T (sünd. xxx. sünnitunnistus CL 0315718) ja M T (sünd. xxx. sünnitunnistus CL 0259413). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused võrreldes
3. aastaga, mil mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks, on muutunud. Kohus leiab, et ka seadusandja määrates miinimumelatise suuruseks pool kuupalga alammäära, möönab, et seoses kuupalga muutumisega, tuleb lugeda muutunuks ka lapse miinimumvajadused. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks pojale A V on kostjal veel kaks last: I T ja M T. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PkS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja on töötu (t.l. 29-31) ja temal puudub hetkel sissetulek. Arvestades kostja varalist olukorda, arvab kohus, et elatise määramine J V 3 2-09-7059 kasuks A V ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära seaks kostja teised lapsed I ja M (t.l. 37-39) ebavõrdsesse varalisse olukorda võrreldes elatist saava lapsega. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja naise alaealist last (t.l. 40-41), keda kostjal ei ole kohustust seaduse järgi ülal pidada, samuti ei võta kohus arvesse hageja teist last (t.l. 53), sest hageja teine laps ei mõjuta kostjalt väljamõistetava elatise suurus summat. Samuti ei ole asjakohased hageja väited, et kostja teisi lapsi peaks üleval pidama vaid nende enam, mõlemad vanemad ühtmoodi on kohustatud üleval pidama oma alaealisi lapsi. Kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et temal olemasolev kinnistu (t.l. 54) on abikaasaga soetatud ühisvara ja seoses sellega et ta on töötu, on tekkinud raskusi laenu tagasimaksmisega ja seda teeb tema õde. Samuti ei ole asjakohane hageja väide, et kostja peaks maha müüma temal olemasolevad sõidukid, kohus leiab, et iseenesest sõiduauto olemasolu ei tõenda varjatud sissetulekut. Maksu- ja tolliameti järelepäringu kohaselt (t.l.) 49 S T sai 2008.a. maksustatavat tulu Eesti Haigekassalt summas 3 441 krooni, Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna tõendi kohaselt sai kostja 04.02.200830.10.2008.a. töötutoetust 8 883 krooni (t.l. 31). Kohus ei arvesta tõenditena kostja ja tema abikaasa pangaväljavõtteid ja kommunaalmaksete kviitungeid, lasteaiamaksu kviitungeid (t.l. 2228, 33-36), sest neil ei ole käesolev vaidluse lahendamisel tähtsust, asjas ei oma tähtsust kostja kohustus tasuda erinevaid makseid. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, kostja on kinnitanud kohtule et otsib tööd, siis kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist sellises suuruses nagu ta on seda seni teinud, ilma et tema teised alaealised lapsed osutuksid vähem kindlustatuteks kui A V, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud kohtuotsuse alusel. Kuna aga perekonnaseadus sätestab, et elatis mõistetakse välja lapse ülalpidamiseks kindla summana, siis on põhjendatud muuta Sillamäe Linnakohtu 10.05.1999.a. otsust, millega mõisteti kostjalt välja elatis poja ülalpidamiseks igakuuliselt ¼ suuruses Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatud miinimumpalgamäärast. Kohus leiab, et võttes arvesse hetkel kehtivat Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära 4 350 krooni ja seda et kostjal on veel lisaks A kaks alaealist last ja ta ise hetkel ei tööta, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista 1 088 krooni, milline summa on ¼ miinimumpalgast. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatis lapse A V ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.08.2008.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma 27.04.2009.a kohtuotsuses nr 3-21-2-09, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PkS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
5. lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

§ 459

lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (

§ 459

lg 1 p 2).

§ 459

lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Kolleegium leidis, et PKS § 70 lg 2 ei ole

§ 459lg-s 2 märgitud seaduseks. Seega mõistab kohus elatise A V ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest Pk

S § 70 lg 1 alusel, s.o alates 19.02.2009.a. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt S T hageja J V kasuks elatis poja A V, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 19.02.2009.a. igakuiselt summas 1 088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni kuni poja A V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. 4 2-09-7059 Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5