Obsah (5)
§ 50§ 52§ 51§ 58§ 59KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-16883 Otsus tegemise aeg ja koht 05. august 2009. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi R.T.`i hagi N.M. vastu lapse el
) § 49, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lähtuvalt
§ 50lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Vastavalt
§ 52lg 1, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 kohaselt, lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
§ 51
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Vastavalt
§ 58
, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
§ 59tuleneb, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel annab oma arvamuse eestkosteasutus. La
KS § 3 tulenevalt on lastekaitse põhimõtteks alati seada esikohale lapse huvid.
- Vaidluse asjaoludest nähtub, et alaealine laps J. on elanud ema perekonnas isast lahus alates lapse
- eluaastast, seega juba 6 aastat. Juba
- aastast on kohtumenetluses olnud hagid ja avaldused, mis puudutavad isa ja lapse omavahelist suhtlemist. Lapse vanemad suhtlevad omavahel raskustega ja süüdistavad teineteist. Lapsevanemate suhtlemist lapsega ei ole parandanud ka psühholoogiline nõustamine, lastekaitseinspektorite töö, kohtupoolne lepitusmenetluse läbiviimine. Lapsevanemad omavahel praktiliselt ei suhtle, probleemide lahendamisel pöörduvad politsei, kohtutäituri ja kohtu poole.
- Kohus mõistab mõlemat vanemat ja usub, et nii ema kui isa soovivad lapsele head, kuid omavaheliste pingeliste suhete tõttu on J. muutunud lapsevanemate manipuleerimise vahendiks ning hageja ja kostja on unustanud, et lapsevanematena peavad nad käituma ja esikohale seadma lapse huvid. Kohus mõistab ka seda, et laps on isast võõrdunud ja vajab seetõttu rohkem emapoolset julgustamist ja suunamist ning võib sattuda stressi ainuüksi sellest, et tema kohtumised isaga on väga harvad ning niigi harvad kohtumised on enamasti lõppenud politseipatrulli kohalekutsumise ja vanemate rüselusega lapse juuresolekul ning lapse seadmisega valiku ette – kellega minna tahad. J. eas lapse jaoks tähendab ühe poole valik automaatselt teise poole reetmist. Selline vanemate käitumine ei ole mõistlik. Isaga kohtumisest keeldumine on lapse kaitsereaktsioon ja ka peegeldus ema suhtumisest isasse.
- Lapse huvides on käesoleval ajal see, et ta harjuks isaga, hakkaks tundma end isa juuresolekul turvaliselt ning sooviks temaga koos olla ja suhelda. Kohus märgib nii hagejale kui ka kostjale, et tekkinud olukorras tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning hagejal peaks selleks olema kannatlikkust ja delikaatsust. Hagejal ja kostjal on juba aeg käituda teineteisega kui lapsevanema, mitte endise abikaasana, see oleks lapse huvides, kes on peagi piisavalt suur ja võimeline ise suhtlemisel vanematega valikuid tegema. Hageja ja kostja lahutusest on möödas piisavalt pikk aeg, kummalgi on oma perekond, kuid lapse huvides on säilitada kontakt oma bioloogilise isaga.
- Kohus märgib hagejale, et lapsega suhtlemise parandamisele aitab kaasa pigem hageja vahetu suhtlemine lapsega, ka lapse vanaemaga koos, keda laps väga usaldab, kui politsei ja kohtutäituri kaasamine asjasse, mis võib last hirmutada ja veelgi enam last isast eemaldada. Vanema ja lapse 5
(7)vahelist võõrdumist on võimalik ületada vaid vahetu suhtlemise teel ning suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada, et lapsel on keeruline alustada suhtlemist isaga, kellega ta pikemat aega ei ole koos viibinud. Lepitusmenetluses tehtud kohtumäärusest tulenevalt on hageja olnud kohtumiste suhtes liiga passiivne. Kohtumääruse kohaselt: „
- märtsil
- a helistas asjast puudutatud isik (*kostja) avaldajale (*hagejale), et viimane võib tulla lapsega kohtama. Avaldaja kohtumisele ei tulnud. Peale
- märtsi
- a avaldaja enam ei helistanud ning kokkulepitud päevadel 13, 15, 16, 17, 18, 20, 22, 27, 29, 30,
- märtsil ja 01, 03, 05, 10, 12, 13, 14,
- aprillil avaldaja tütrega kohtumisele ei ilmunud.“ Kohtuistungil 24.07.
- a teatas hageja kohtus, et kahe kohtuistungi vahelisel ajal (9 kuud) toimus kaks kohtumist ning ta ei proovinud enam lapsega kohtuda (ka lepitusmenetluse määruses toodud aegadel), sest eelnevad kohtumised olid ebaõnnestunud, lapsega ei õnnestunud viimasel kohtumisel uut aega kokku leppida ning eelnevast ajast on hagejal kogemus, et Sillamäele sõites kedagi kodus ei ole, peale mõnda kõnet kostjale hageja kostjaga enam ei suhtle. Mõistlik ei ole ka see, et hageja pole lapse telefoninumbrit küsinud. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskord ei tähenda seda, et lapse isa ei peaks tegema mõistlike samme selleks, et lapsega suhelda (* kohtumääruses 2-08-52271 avaldas R.T., et kuna tal on olemas kohtuotsus, siis ta ei pea lapsega kohtumiseks N.M.`le helistama, sest ta on õigel ajal õiges kohas). Mõlema lapsevanema poolt oleks mõistlik teatada teisele vanemale ette nii enda kui lapse telefoninumbrite muutustest, lapsega kohtumise kellaaegade muutustest, lapse haigestumisest ja üritustest, mis takistavad kokkusaamisi, lapsega kokkusaamisest teistel sobivatel aegadel jms. Lapse soovimatus isaga suhelda tuleneb eelkõige isa vähesest tähelepanust lapse suhtes. Vestlusest lapsega selgus, et laps on jõudnud arusaamisele, et need lähedased, kes teevad kingitusi, hoolivad tema soovidest - on head tema vastu. Isa ei ole talle kingitusi teinud, kuigi laps on oma soovidest talle teda andnud. Lapsel on isa suhtes kujunenud arvamus, et isa ei hooli temast. Edasisel lapsega suhtlemisel on isal võimalus kujunenud olukorda parandada ning lapse suhtumist muuta.
- Kohus märgib kostjale, et kokkusaamiste ärajäämine lapsest tingitud põhjustel (lapse soovimatus) ei ole normaalne ega aktsepteeritav. Kui uskuda kostja väidet, et ta ei takistada lapsel hagejaga kohtumast ning laps kardab hagejat ja ei soovi hagejaga kokku saada, siis on kostja kui lapsevanema kohustus mõjutada ja suunata last ning aidata kaasa, et kohtumised toimuksid. Lapsega kooselaval vanemal on lapse suhtes suurem mõjuvõim ja selle tasakaalustamiseks peab lapsega koos elav lapsevanem vajadusel mõjutama last, et suhtlemiskorras ettenähtud kokkusaamised lahuselava lapsevanemaga lapsest tingitud subjektiivsetel põhjustel ära ei jääks. Vajadusel peab kostja ka sekkuma lapse ja isa vahelistesse suhetesse, sh selgitama lapsele ja veenma, et isal on õigus lapsega kokku saada nii et see ei ole lapsele ohtlik ja lapse huvide vastane ning sellega ei tee laps vanemate vahel valikut.
§ 50lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
- Kõike eeltoodut arvesse võttes, nõustudes mõlema eestkosteasutuse arvamusega, leiab kohus, et alaealise lapse huvides ei ole käesoleval ajal elukoha vahetus. Lapse huvides, arvestades lapse emotsionaalset labiilsust, ei ole tema kasvukeskkonna, kus laps tunneb end turvaliselt, muutus.
- Kohus märgib lõpetuseks, et vanemad peavad alati seadma esikohale lapse huvid, seetõttu tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda lahendada nii, et konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimaalne.
- Poolte menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. 6
(7)Kohtunik 7
(7)