riigilõivu väljamõismise osas Kohtute Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 16.03.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub S A tuvastada tütre J A põlvnemine A Ja ja välja mõista kostjalt elatis lapse J A ülalpidamiseks. 27.04.2009.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille punktis 1 tunnistas A J, et ta on J A isa. Kompromissis jõudsid pooled samuti kokkuleppele elatise suuruse ja maksmise korras. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtule esitatud kompromissis, s.t võttis hagi nõude õigeks.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades kohtule esitatud kompromissis, et ta on J A isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuna kostja on lapse põlvnemist ise tunnistanud, siis kuulub hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldamisele. Tuvastatud on, et A J on J A isa. Kompromissi kinnitamise osas teeb kohus eraldi määruse. 2
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Viru Maakohus 11.05.2009.a määrusega rahuldas S A menetlusabi taotluse ning vabastas S A täielikult riigilõivu tasumisest. Vastavalt
lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et lapse põlvnemise tuvastamise nõude esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, jätmine riigi kanda ei ole põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt loobus kostja tütre oma nimele registreerimisest, mille tõttu oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse. Seega on põhjendatud jätta riigilõivu kulud kostja kanda.
lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lähtudes loetakse põlvnemise tuvastamise hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni. Viru Maakohus 17.03.2009.a määrusega määras lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul hagihinnaks 5000 krooni, millest tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 1000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni tiigituludesse. Vastavalt
lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.