← Eesti

2-09-29010/8

Obsah (8)§ 1§ 31§ 113§ 109§ 29§ 158§ 162§ 157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse avalikult teatavaks tegemise 12. augustil 2009.a, kell 16.00, Narva aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-29010 Tsiviilasi Pakri Tankers

§ 1lg 2 ja 3).

Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust (

§ 31lõige 4).

Hinnates eeltoodut jõudis pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on esitanud ajutise haldurile ainuosaniku teatise võlgniku juhatusele (

  1. mai 2009.a.), milles võlgnik on teavitatu, et lõppesid võimalused jätkata võlgniku tegevuse täiendavat finantseerimist ning saadud laene ei ole võimalik omakapitaliks restruktureerida (st. laenud tuleb tagastada). Võlgniku esindaja esitatud võlgniku enda hinnangul muutus võlgnik sellega püsivalt maksejõuetuks, püsiva maksejõuetuse saabumise hetkeks on mai lõpp/juuni algus 2009.aasta. Ajutise halduri hinnangul seda momenti võib lugeda püsiva maksejõuetuse saabumise hetkeks. Võlgniku netovara on olnud aastaid negatiivne, tegevuse jätkumine oli võimalik kuna toimus tegevuse pidev finantseerimine emaettevõte poolt. Kui emaettevõte lõpetas täiendavate rahaliste vahendite eraldamise äriühingule tema majandustegevuse jätkamiseks, siis võlgnikul kadus ka võimalus jätkata senist kahjumliku tegevust. Otsust mitte restruktureerid omaniku antud laene äriühingu omakapitali võib lugeda maksejõuetuse saabumise hetkeks.
  2. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgniku näol on tegemist vedelkütuse ja naftasaaduste meretranspordile spetsialiseerunud kaupaveo korraldajaga. Tegevus on lõpetatud juunist 2009.a. ja pankrotiavalduse esitamise momendiks puudub igasugune majandustegevus. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjused: Äriühing asutati Vene naftasaaduste, eeskätt naftakeemiatoodete transpordiks Eestist Euroopasse. Peale 2007.a aprillirahutusi Eestis sellised transiitveod (Vene naftasaaduste, eeskätt naftakeemiatoodete transport Eestist Euroopasse) sisuliselt lakkasid ning Venemaa eksportijad hakkasid otsima teisi kanaleid oma toodete transiidiks. Teistes Balti riikides suuri naftakeemiatoodete terminale, kellele võlgnik saaks teenust pakkuda, ei asu. Turul oli seetõttu äärmiselt tihe konkurents ning seoses ülemaailmse majanduskriisiga on vedude hinnad oluliselt langenud. Äriühingu kulud on osaliselt Eurodes, tulud aga USA dollarites, kuna rahvusvaheliselt toimub naftakeemiasaaduste müügi korral arveldamine USA dollarites. Dollar-EURO kurss on oluliselt langenud võrreldes tegevuse alustamise perioodiga, mistõttu äriühingu tulubaas vähenes ka vahetuskursside tõttu. Ajutise halduri kogutud info ei võimalda kinnitada ega lükata ümber võlgniku väidetut. Võlgniku esitatud raamatupidamise dokumentidest ei ole võimalik aru saada, mis oli võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumise põhjuseks. 5

(9)Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus Võlgnik bilansiandmetest ja kasuminäitajatest nähtub negatiivne omakapital ja pidevalt suur kahjum juba mitmete aastate kestel. Mis on selle põhjuseks (või millistest tehingutes tuleneb kahjum) ei ole võimalik täpselt määratleda, seda võimalik teoreetiliselt kindlaks teha põhjaliku raamatupidamiskontrolli läbiviimise käigus. Tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lg 5 sätestatust ajutise halduri arvamuses tuleb näidata maksejõuetuse põhjused. Võlgniku esitatust tuleneb, et maksejõuetuse põhjused tulenevad muudest asjaoludest. Ajutine haldur käesolevaks hetkeks nendib, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda muudest asjaoludest. Samas ei saa välistada, et see võib tulla ka rasketest juhtimisvigadest (juhatuse liikme D S tegevusest – tema korraldas kogu e/v tegevust ning ta oli ka osaühingu tegevjuht). Olemasolevatest andmetest ei ole võimalik välja selgitada täpseid maksejõuetuks muutumise põhjusi. Et nimetatus selgust saada on vaja teostada võlgniku majandustegevuse põhjalik kontroll. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid (ja eelkõige tahtlike) kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatuse liikme tegevuses juhtimisvea tunnused järgnevas – ei ole peetud raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele; samuti ajutine haldur ei välista, et juhtimisvead võivad seisneda asjaoludes, et võlgniku juhatuse liige on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega. Samas arvestades, et emaettevõte keeldus refinantseerimast võlgnikule antud rahalisi vahendid ja nõudis laenu tagasi, ning seda tehti alles mai 2009.a., siis ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme vastu hagi esitamine ning selle osas positiivse kohtulahendi saamine võimalik. Tuginevalt selle infole on võlgniku juhatuse poolt esitatud pankrotiavaldus tähtaegselt. Eelnimetatud tegevused (tegevusetused) on käsitletavad juhtimisvigadena, kuid need siiski ei ole otsesed maksejõuetuse põhjustajad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise nõuete esitamise võimalusi. Pangakontode väljavõtete kohaselt on toimunud tehinguid võlgniku ja tema lähikondsete vahel (erinevad rahasiirded), kuid nimetatust ei ole võimalik aru saada kas on sellest tekkinud mingit kahju võlausaldajate huvidele. Võlgnikul on kuulunud ühtsesse kontsernikonto Alexela Logistics erinevate ettevõtetega. Ajutine haldur ei välista, et nimetatud nõuete osas oleks teoreetiliselt võimalik esitada

§ 113

järgi tagasivõimisnõudeid, kuid nimetatu nõude esitamise eelduseks on vajadus tõendada kahju tekkimist võlausaldajatele huvidele, vastavalt

§ 109

. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-09 toonud seisukoha, et igasugune rahaline siire ei tähenda automaatselt kahju tekkimist võlausaldajate huvidele (pankrotihaldur peaks tõendama kahju tekkimist). Kui käesolevas pankrotimenetluses rääkida rahalistest kannetest võlgniku ja samasse kontserni kuuluvate ettevõtete vahel, siis on nimetatud rahasiirdeid on vaja analüüsida eraldi, kõrvutades neid võlgniku majandustegevusega terviklikult, mitte eraldi välja võetuna. Hetkel ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasinõudmise nõuete esitamise võimalust. Ajutine pankrotihaldur märgib, et hetkel ta ei suuda anda hinnangut, kas käesolevas pankrotimenetluses on tehtud otseseid kuriteo tunnustega tegusid, hetkel ei ole ajutine haldur seda tuvastanud. Ilma raamatupidamise ja majandustegevuse kontrolli korraldamata ei ole võimalik võtta ka seisukohta asjaolude osas, kas on toimunud tahtliku võlgniku maksejõuetuse põhjustamist ja/või võlgniku varade varjamist pankrotimenetluses. Kriminaalasjas nr 08740000061 Viru Ringkonnaprokuratuur on selgelt väljendanud seisukoha, et kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku § 384 alusel tuleb tõendada juhatuse liikme 6

(9)Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus tahtlust. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse tegevuses tahtluse olemasolu maksejõuetuse põhjustamisel, vara varjamise või pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise osas. Käesoleval hetkel võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Eeltoodu tõttu ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Käesoleval hetkel on teadmata, kas ükski võlausaldaja on nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutisel halduril ei ole seda võimalik põhiosa võlausaldajate osas ka välja selgitada, kuna tegemist on välisfirmadega (registreerimiskohad üle maailma, enamikel juhtudel madala tulumaksumääraga piirkondades). Seni ei ole ükski võlausaldaja tundnud huvi võlgniku pankrotimenetluse osas. Võlgniku esindaja selgitanud ajutisele haldurile, et puudub info, et keegi välisresidendist võlausaldaja esitaks kirjalikult oma nõudeid võla tasumise osas, kuigi bilansiandmetel on vastavad võlad olemas. Samas kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik deposiidi tasumine, millest toimuks pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimine. Kui keegi tasub vastava deposiidi, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutise halduri hinnangul minimaalselt vajalikuks finantseeringuks, et viia läbi pankrotimenetlus ning selgitada välja täpsed asjaolud võlgniku majandustegevusega seoses, on 150000 krooni tasumine kohtudeposiiti. Nimetatud summast toimuks põhiosas raamatupidamise kontrolli läbiviimise finantseerimine ning suures mahus tõlketööde tellimine. Ajutine haldur taotleb, et kohus teeks deposiidi nõude kohta eraldi määruse ning avaldaks selle kohta teate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, milles anda võlausaldajatele minimaalselt 2 nädalane tähtaeg deposiidi tasumiseks. Ajutine halduri ei suuda hetkel anda oma hinnangut maksejõuetuse täpsete põhjuste osas, ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses puuduvad väga selged juhtimisvea tunnused. Ajutisel halduril puudub hetkel selge arusaam positiivse tulemiga tagasivõitmise nõuete esitamise võimalustest. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 ja § 30 palus ajutine haldur: 1.

juhul kui keegi võlgniku pankroti välja kuulutamisest huvitatud isiku tasub kohtu deposiiti kohtu nõutud summa – kuulutada välja Võlgniku pankrot, määrata haldur (ajutine haldur kinnitab, et on nõus jätkama haldurina), määrata esimese üldkoosoleku aeg ning avaldada pankrotiteade;

  1. juhul kui keegi ei ole nõus tasub kohtu deposiiti kohtu nõutud summat –lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Võlgniku juhatuse liige D S (sünd. xxx, xxx); äriühingu likvideerimine ja kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile; vabastada ajutine haldur tema ülesannetest peale äriühingu kustutamist äriregistrist;
  2. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus eraldi lisatud). 30.07.2009.a toimunud kohtuistungil jäi pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja toetas pankrotihalduri seisukohti. Viru Maakohtu 30.07.2009.a määrusega tegi kohus ettepanek Pakri Tankers OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda Pakri Tankers OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 150 000 krooni - hiljemalt
  3. augustiks 2009.a. Ettepanek avaldati 30.07.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7

(9)Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole ühtegi võlausaldajatest ega muust isikust teavitanud kohut deposiiti tasumisest. KOHTU SEISUKOHT

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Pakri Tankers OÜ-ul vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 30.07.2009.a määrusega võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 150 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31lg 2 nimetatud summat.

Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Pakri Tankers OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu

§ 157lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel.

Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Pakri Tankers OÜ pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Pakri Tankers OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige D S. AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE 8

(9)Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu väljamõistmiseks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, siis ajutine pankrotihaldur taotleb: • välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6000 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 7980 krooni), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman kontole nr xxx Swedbank. • välja mõista võlgniku vahenditest ajutise halduri tasu summas 19000 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 25270 krooni) ja ajutise halduri tegevusega seonduvad kulud summas 4500 EEK. Vastavalt pankrotihalduri aruandes esitatud andmetele võlgniku vara moodustab kokku praegusel hetkel 6176 krooni. Seega puudub võlgnikul võimalus rahuldada pankrotihalduri tasu nõue summas 29 770 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Pakri Tankers OÜ-ul puuduvad piisavad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt summas 29 770 krooni. Kohus leiab põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotlus osaliselt ning mõista ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) välja mõista riigilt ning 6176 krooni võlgniku vahenditest. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.