3-09-782/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-782 Otsuse kuupäev

1. juuli 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Olar Kivirähk kaebus Tartu Vangla direktori 22.01.2009 käskkirja nr 1-4/120 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 21.07.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olar Kivirähk; Vastustaja Tartu Vangla, Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 31.08.
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Tartu Vangla direktori 22.01.2009 käskkirjaga nr 1-4/120 karistati Olar Kivirähki distsiplinaarkorras vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliini rikkumine selles, et 06.01.2009 kella 11.45 paiku naastes inspektor-kontaktisiku kutsel ruumi nr 3038 käitus O.Kivirähk agressiivselt (vehkis kätega, rebis nurgast katki talle tutvumiseks esitatud vaideotsuse) ning kasutas suhtlemisel vanglaametnikuga ebatsensuurset sõna. Seejuures eiras ta vanglaametniku seaduslikku korraldust mitte lahkuda kabinetist. O. Kivirähki esitas 05.02.2009 Tartu Vangla direktori 22.01.2009 käskkirja nr 1-4/120 peale vaide, mille Justiitsministeerium oma 16.03.2009 vaideotusega nr 11-7/98 rahuldamata jättis. 1 12.04.2009 esitas O. Kivirähk Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Vangla direktori 22.01.2009 käskkiri nr 1-4/
3. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebaja märgib, et 06.01.2009 koostasid kaks ametnikku tema kohta ettekande distsipliinirikkumise kohta, mille kohaselt olevat ta kella 11.45 ajal ametnike kabinetis käitunud agressiivselt, katki rebinud vaideotsuse ja solvanud kabinetis olles ametnikku, keda seal ei viibinud ning seejärel omavoliliselt kabinetist lahkunud. Kaebaja märgib, et samal päeval kella 16 ajal kutsus ametnik Peeter Peemot kaebaja kabinetti ja põhjendamatult nõudis seletuskirja hommikul toimunu kohta. Ta keeldus seletuskirja kirjutamast, sest ta polnud mitte midagi teinud, milles teda süüdistati. Samal päeval kella 17.20 ajal ametnik Eve Sepp tõi kaebajale tutvumiseks teatise distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. 12.01.2009 kutsus julgeolekuosakonna spetsialist M. Pintson kaebaja vestlusele, kus kaebaja kirjutas ametniku nõudmisel ja juuresolekul seletuskirja. Kaebaja märgib, et M. Pintsoni poolt 13.01.2009 koostatud ettekanne on põhjendamatu ja ebaõige, sest
4. 01.2009 tema vastuvõtul olles kaebaja juba selgitas, et ta pole mingit rikkumist toime pannud. Ametnik M. Pintson märgib ettekandes, et intsidendi ajal inspektor Erge Viiklaidi kabinetis ei viibinud ning kuna O. Kivirähki poolt öeldud fraas ei olnud vahetult suunatud E. Viiklaidile ning viimane ennast solvatuna ei tunne, siis antud asjas kriminaalmenetlust ei algatata. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on fabritseeritud tema suhtes distsipliinirikkumine, sest kaebaja ei tea ega tunne ametnikke nimepidi, mistõttu on välistatud, et kaebaja oleks kabinetis ametnikku just nimeliselt maininud ja veel solvanud. Kaebaja arvates jääb segaseks, mis asjaoludel või põhjustel ta oleks pidanud üldse selliselt käituma ja veel kedagi solvama, kes kabinetis ei viibinud ja keda kaebaja ei teagi. Samuti pole kaebaja vaideotsust katki rebinud. Kaebaja märgib, et ta küll oli rahulolematu, kuid käitumiselt jäi viisakaks. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Olar Kivirähki kaebus on põhjendamatu ning palub see jätta rahuldamata. Kaebaja poolt toime pandud rikkumine seisnes selles, et 06.01.2009 kella 11.45 ajal viibides inspektor-kontaktisiku kabinetis, hakkas peale temale vaideotsuse kätte andmist käituma agressiivselt, mis väljendus kätega vehkimises, kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu ning ei allunud inspektor-kontaktisiku Eve Seppa korraldusele ruumist mitte lahkuda. O. Kivirähk pani ühte ajahetke jääva intsidendi ajal toime kolme erineva õigusnormi rikkumise ning leiab ikkagi, et tema distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tuleb tühistada põhjusel, et teda on alusetult karistatud. Distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses O. Kivirähk tunnistab, et: „ kabinetist väljudes avaldasin endamisi endale pobisedes pahameelt seoses saadud vaide osas." Selline on O. Kivirähki arusaam enda käitumisest. Kõrvaltvaatajale oli aga O. Kivirähki käitumine agressiivne, sõnakasutus ebatsensuurne ning 2 seetõttu sobimatu suhtlemisviis teistega. Kõik O. Kivirähki poolt esitatud põhjendused ning õigustused oma käitumisele on ennastõigustavad ning antud eesmärgiga vabaneda vastusest. O. Kivirähk ei eita, et lahkus inspektor-kontaktisiku kabinetist omavoliliselt, selleks vastavat luba saamata. Omavoliliselt kabinetist lahkumine on aga allumatus, mis on vanglas raske distsipliinirikkumine. Isik, kelle käitumine jääb enda arvates viisakuse piiridesse, ei lahku kabinetist enne vestluse lõppu, eriti veel siis, kui on saanud korralduse mitte lahkuda. Selline käitumine viitab vastupidiselt otsesele agressiivsusele. O. Kivirähki kaebusest ei selgu, miks pidid kaks vanglaametnikku tema kohta alusetult ettekanded kirjutama teo kohta, mida ta toime pannud ei ole. Üks ametnikest oli tööl alles teist nädalat ja teine tema kontaktisik, kelle tegevuse peale O. Kivirähk kaebusi esitanud ei ole. Samuti ei vasta tõele, et ta ei tundnud E. Viiklaidu. E. Viiklaid oli november-detsember 2008 O. Kivirähki inspektor-kontaktisikuks kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane vahetu suhtlemine kinnipeetavatega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. O.Kivirähk on vaidlustanud Tartu Vangla direktori 22.01.2009 käskkirja mitte seetõttu, et määratud karistus ei ole proportsioonis toime pandud rikkumisega, vaid seetõttu, et ta ei ole distsiplinaarüleastumist toime pannud. HKMS § 19 lg 7 sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.3 kohaselt peab kinni peetav isik olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. TVK 7.2.
5. kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Karistuste hulgas on nimetatud ka kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebuse esitajat on distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta käitus vanglaametnike suhtes agressiivselt – vehkis kätega, rebis katki talle tutvumiseks esitatud vaideotsuse ning kasutas vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuurset väljendit. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud inspektorkontaktisikute Peeter Peemot’i ja Eve Sepp’a ettekannete (tl 13,14). Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olnud vanglaametnike E.Sepa ja P.Peemoti poolt 06.01.2009 koostatud ettekanded. Mõlema ettekande kohaselt kutsuti O.Kivirähk 06.01.2009 kella 11.45 paiku kontaktisiku kabinetti, et tutvustada talle vaideotsuseid. Kinnipeetav käitus agressiivselt (vehkis kätega, rebis puruks vaideotsuse) ning kasutas inspektor-kontaktisiku Erge Viiklaidi suhtes ebatsensuurset väljendit. Samuti ei allunud E.Sepa poolt antud korraldusele, mitte lahkuda kabinetist. 3 Kohtul puudub alus kahelda kahe vanglaametniku seletuse tõepärasuses. Mõlemad ametnikud viibisid üheaegselt kabinetis, kuhu kaebuse esitaja kutsuti ja kus kaebuse esitajale tutvustati vaideotsuseid. Seega olid nad vahetud tunnistajad O. Kivirähki käitumisele Kaebuse esitaja on ka ise nii oma seletuses kui kohtuistungil tunnistanud, et ta ei olnud vaideotsustega rahul ja kõndis minema. Kaebaja seletuse tõepärasuses kahtlemiseks annab alust ka asjaolu, et kaebaja väitel ei tea ta ega tunne Erge Viiklaidi nimelist isikut, kelle suhtes ta oli ebatsensuurset väljendit kasutanud, kuid nähtuvalt vastustaja seletusest oli Erge Viiklaid novembris ja detsembris 2008 kaebuse esitaja kontaktisikuks. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei tea ega mäleta isikut, kes on olnud mitme kuu jooksul tema vahetuks inspektor-kontaktisikuks. Tõepärane ei ole ka kaebaja väide, et ta ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid, kuna käskkirja kohaselt on kaebajat ebatsensuursete väljendite kasutamise eest karistatud varasemalt kahel korral. TVK p 7.2.3 kohaselt on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid, see tähendab, et on keelatud ebatsensuursete väljendite kasutamine suhtlemisel üldiselt, pole oluline kelle suhtes ebatsensuurset väljendit kasutatakse. Kohus on seisukohal, et läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud kaebuse esitaja teo õigusvastasus ja tema süü rikkumise toimepanemises ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Eda Muts Kohtunik 4