) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 22.12.2008 esitas OÜA(hageja) kohtule hagi T T (kostja) vastu 13 178 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja Elisa Eesti AS-i (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) vahel 30.06.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning 14.02.2007 Elisa Eesti AS-i ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 13 178 krooni, millest põhivõlgnevus on 6 589.50 krooni ja viivis 6 588.50 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 02.04.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 01.06.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 14.02.2007 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 30.06.1997 sõlmitud lepingust. Hagi kuulub rahuldamisele kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 191 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 2-08-90524
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 4 013 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 450 krooni hagiavalduse eest tasutud riigilõiv, 2 800 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud, 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu ning 413 krooni kohtutäituri tasu. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga XXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 000 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni ning kohtutäituri tasu 236 krooni (aluseks kohtutäituri 26.03.2009 tasu väljamõistmise otsus), kokku 2 036 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.