Obsah (4)

§ 661§ 430§ 428§ 150

2-08-16307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-16307 Tsiviilasi MCB OÜ hagi IK va

§ 661

lg 4 lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse pooltele kättetoimetamisest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-08-
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist MCB OÜ (endise ärinimega m OÜ, registrikood xxx) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni, arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-16307, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud MCB OÜ (endise ärinimega m OÜ) esitas 27.02.2009 Harju Maakohtule hagi IK vastu 12 000 krooni nõudes. Võlgnevuse nõue tuleneb poolte vahel 16.05.2007 SMS tekstisõnumi vahendusel sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 5 000 krooni, mille kostja pidi hagejale tagastama koos laenutasuga 1 000 krooni hiljemalt 15.07.
5. Hageja nõuab lisaks põhinõudele summas 6 000 krooni kostjalt ka viiviste tasumist summas 6 000 krooni. 27.05.2009 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-0816307 esemeks oleva vaidluse kompromissiga. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse, viiviste võlgnevuse ning hageja kantud menetluskulude katteks kokku 10 875 krooni, kandes nimetatud summas üle hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank kümne päeva jooksul arvates käesolevat menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemisest. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi jõustumist ja kompromissi p 2 nimetatud summade ülekandmist ei ole pooltel hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Käesoleva kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidluse asjaoludega seotud vastastikused nõuded. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2 2-08-16307 Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 23.04.2008 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072123) riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 250 krooni ning 27.02.2009 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 täiendava riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 950 krooni. Kokku on hageja menetluskuludena tasunud riigilõivu 1 200 krooni, millest tagastamisele kuulub pool, s.o 600 krooni. Vastavalt hageja 3 2-08-16307 taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Raivo Einula kohtunik 4