Obsah (5)

§ 24§ 21§ 93§ 92§ 84

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1897 Haldusasi Menetlusvorm R.M.T.i kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamisek

§ 24lg 1 p 2).

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Sekretäril edastada käesoleva kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtu menetluses on R.M.T.i kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks avalikult vabandama ja tagasi võtma vastustaja poolt avaldatud valed faktid ja väärtushinnangud, lisaks kohustada vastustajat hoiduma kaebuse esitaja kohta ebaõigete faktide ja väärtushinnangute avaldamisest. 16.01.2009 saabus kohtule R.M.T.i avaldus kaebusest loobumise kohta ning 19.01.2009 kaebuse esitaja kinnitus, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. 20.01.2009 saabus kohtule vastustaja Kaitsepolitseiameti vastus, millest nähtuvalt vastustaja nõustub menetluse lõpetamisega Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 2 alusel ning taotleb menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt vastustaja kasuks vastavalt

§-le 92 lg

1. Taotluse kohaselt vastustaja õigusabikulud on 83 781,20 krooni (sisaldab käibemaksu 12 780,18 krooni), mille kohta on Advokaadibüroo Glikman & Partnerid esitanud kohtule arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Vastustaja kinnitab, et õigusabikulud on kantud seoses kohtumenetlusega haldusasjas nr 3-08-
2. Vastustaja kinnitab samuti, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastustaja on seisukohal, et tema poolt haldusasjas nr 3-08-1897 kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja väitel haldusasi nr 3-08-1897 on keerukas ja tõi kaasa õigusabi tellimise vajaduse kvalifitseeritud advokaadibüroo poolt. Vastustaja kohustuseks on põhiseadusliku korra kaitse ja avalikkuse hoiatamine sellega seotud riskifaktoritest, ent majasisesed juristid, kes on enam spetsialiseerunud kriminaalõigusega seotud harudele, ei ole ja ei peagi olema spetsialiseerunud kaebaja poolt algatatud spetsiifilisele õigusvaidlusele, mis on seotud ka au ja väärikuse kaitsega. Vastustaja väitel kaaluti põhjalikult menetlusliku kaitse teostamist oma jõududega, ent jõuti järeldusele, et õige lahendi saavutamise huvides on ainuvõimalik kasutada sellistes asjades kogemust omava advokaadibüroo abi. Arvestades, et vastustajal ei olnud analoogsete vaidluste kogemust, ei olnud ka otstarbekas hoida haldusorgani õigusosakondades sellistele erilaadsetele vaidlustele spetsialiseerunud juriste. Vastustaja arvates tegemist oli väga töömahuka asjaga ning menetlusdokumentide ja tõendite hulk on märkimisväärsed. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja majanduslik olukord on väga hea, mis nähtub tema elustiilist (ohtrad välisreisid, peod jne), mistõttu vastustaja poolt kantud õigusabikulude väljamõistmise korral nende hüvitamine ei saa kuidagi olla kaebuse esitajale majanduslikult raske. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni.

§ 21

lg 5 alusel kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§-st 24 lg 1 p 2 tulenevalt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja nr 3-08-1897 menetluse vastavalt

§-le 24 lg 1 p 2. Vastavalt

§-le 92 lg 6 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-36-07 märgitakse, et „/…/Välise õigusabi kasutamisel ei pruugi kohus haldusekandja menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Menetluskulude väljamõistmine haldusekandja kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt Riigikohtu 24.04.2001 otsust haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10.05.2001 määrust haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 18.12.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-75-03, 19.12.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Riigikohtu halduskolleegium on

1. juuni
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt
3. mai
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01;
5. oktoobri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05;
7. mai
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Oma
9. oktoobri
10. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-05 märkis kolleegium, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Seega võib haldusorgan välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral/…/“. Kohus leiab, et käesolev haldusasi ei välju Kaitsepolitseiameti igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-24-07 märgib kolleegium „/…/Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist peab haldusasjades kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuma. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist/…/“. Käesolev kohtuvaidlus seisneb selles, kas Kaitsepolitseiamet on avaldanud ebaõigeid fakte ja väärtushinnanguid R.M.T.i kohta oma aastaraamatus 2007 (ilmus 19.06.2008) ning sellest tulenevalt kohus peab otsustama, kas vastustajal tuleb kaebaja ees avalikult vabandada või mitte. Kaebuse esitaja loobus oma kaebusest mõned päevad enne määratud kohtuistungit. Vastustaja on kohtule esitanud oma seisukohtade kinnitamiseks R.M.T.i suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt alustatud kriminaalasja nr 07760000007 toimikus asuvatest tõenditest tehtud koopiad. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel lõpetati kriminaalasja nr 07760000007 menetlus kuriteotunnuste puudumise tõttu. Nimetatud määrusest nähtub, et kohtueelse menetluse viis eelmainitud kriminaalasjas läbi Kaitsepolitseiameti Lõuna-Eesti büroo. Seega Kaitsepolitseiamet oli väga hästi kursis R.M.T.i suhtes alustatud kriminaalmenetlusega ning selles tuvastatud/tuvastamata asjaoludega. Kohus leiab, et käesolev kohtuvaidlus oma sisult ei ole keerukas, mõnevõrra mahukaks on selle muutnud kriminaalasjast võetud tõendite koopiad. Käesolevas vaidluses oleks kohus pidanud kindlaks tegema, kas Kaitsepolitseiameti 2007 aastaraamatus avaldatu R.M.T.i kohta on tõene või mitte. Seega oma seisukohti võis vastustaja kaitsta halduskohtus oma jõududega, kasutades selleks Kaitsepolitseiameti koosseisuliste juristide õigusabi (selleks ei ole vaja erilist või täiendavat õigusalast ettevalmistust). Seetõttu vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kohtu hinnangul ei ole antud kohtuvaidluses põhjendatud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja oleks pidanud enda esindamisega käesolevas kohtumenetluses ise toime tulema. Lisaks eeltoodule vajab kohtu poolt äramärkimist, et

§ 92

lg 10 annab kohtule võimaluse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et seda põhimõtet võib kohaldada ka käesoleval juhul ning füüsilisest isikust kaebuse esitajalt juriidilisest isikust vastustaja kasuks asutusevälisest õigusabiteenuse tellimisest tingitud õigusabikulude väljamõistmine nii suures summas (83 781,20 krooni) oleks kaebajale ebamõistlikult koormav. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 84

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui kaebuse menetlus lõpetatakse kaebusest loobumise alusel ja kui kaebaja on tasunud riigilõivu enam kui 200 krooni (kaebaja on tasunud kohtu andmete kohaselt riigilõivu 1000 krooni). Rahandusministri 29.12. 2006.a. määrusega nr 68 vastu võetud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-i 10 alusel on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates, märkides riigilõivu tagastamise taotluses korra §-s 11 nõutud andmed. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada avaldus kohtule (blanketne vorm), mille kohus lisab käesolevale määrusele. Elle Kask Kohtunik