lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli tööriiete ost ja müük, teenust pakuti läbi riigihanke saadud partnerile. Võlgniku vara väärtus seisuga 22.04.2009 on 10 740 krooni, millest käibevara turuväärtusega 3340 krooni ja põhivara 7400 krooni. Põhivara sisaldab kapitalirendil olevat Toyota Land Cruiserit turuväärtusega 7400 krooni. Võlgniku võlgade suurus on 660 880,65 krooni, s.h kohustused seotud isikutele 362 854,12 krooni, seega teiste võlausaldajate nõudeid 298 026,53 krooni. Lühiajalised laenud ja võlakirjad 362 854,12 krooni (laenukohustused on seotud äriühinguga seotud isikutega), võlad hankijatele 190 507,05 krooni, maksuvõlad 106 799,48 krooni, muud võlakohustused 720 krooni (täitemenetluses olevad nõuded). Ettevõte registreeriti äriregistris 2007, äriühingu peamiseks tegevusalaks oli tööriiete müük riigihanke teel. Võlgniku teenus oli projektijuhtimine: tööriiete tarnimine riigiasutustele. Ettevõte osales riigihangetel ning riigihanke võitmisel tagati riigihanke täitmine. Teenust osteti sisse peamiselt tööriiete valmistamisel OÜ-st Wigen Sindi (sõlmitud koostööleping). 03.12.2007 on võlgnik sõlminud hankelepingu Kaitseväe Logistikakeskusega, kus lepingu kogumaksumuseks koos käibemaksuga oli 2 302 770 krooni. Teine äriühing kellelt osteti teenust oli OÜ Pambu, kes valmistas kaitseväevorme. Ettevõtte ärikuludest nähtub, et 2007 olid suured ärikulud (kaubad, materjalid, teenused), tegevuskulud on olnud 2007 ja 2008 sarnased – sama mahulised. Ärikulud olid suured 2007, tingitud ettevõtte käivitamiseks vajaminevate kulutuste tegemisest. Ettevõtte kahjum oli esimesel tegevusaastal 581 000 krooni, vähenedes teisel tegevusaastal 97 000 kroonini ja 2009 kasum kaupade müügist oli 161 000 krooni. Enamus tulust andiski riigihanke partner, 90% tulust, 10% olid muud tulud (müük otse eraõiguslikele juriidilistele isikutele). 2009 seoses majanduskriisiga, on riik külmutanud riigihanked nii kaitseväele, politseil jt-le. Kuna aga ettevõtte tegevus oli suunatud riigihanke käigus pakutava teenuse osutamisele, ei olnud ettevõttel enam võimalust jätkata ning esitati pankrotiavaldus. Maksejõuetuse põhjuse sisetegurina saab nimetada ettevõtte tegevuse suunamist vaid ühele partnerile, mis on seotud suure riskiga. Ka majandusalases kirjanduses on nimetatud 10 enim ebaõnnestumise põhjusena - ettevõtte tegevuse orienteerumist vaid ühele lepingupartnerile. Äriühingu netovara on olnud negatiivne alates käivitamisest. Põhjus on, et toodet taheti turule tuua ja sellise teenuse toote turule toomine vajab eelkõige kapitali, kapital anti sisse laenudena, mis 2 viiski netovara negatiivseks. Juhul kui omanikud oleks otsustanud laenud anda kui äriühingu kapitali rahalise sissemaksetena, ei oleks äriühingu netovara negatiivsus nii suur. Omanikud ja juhatus nägi ette, et kvaliteetse teenuse müümise kasum pidi kujunema aastate jooksul, kuid sel juhul oleks pidanud omanikud äriühingu omakapitali andma täiendavaid rahalisi vahendeid, millega oleks saanud katta kvaliteetset teenust turul. Kuigi äriühingu netovara negatiivsus ei viita maksejõuetusele, sest kui pikaajaliste kohustuste omajad on ajatanud enda nõuete maksed, ja äriühing suudab tasuda enda igapäevaseid kohustusi, siis ei ole äriühing maksejõuetu. Pankrotiseaduse tähenduses on äriühing pankrotiseisus, kui ta ei suuda tasuda enda võlausaldajatele ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul on täitmata tänaseks lühiajalised kohustused tarnijate ja maksuameti ees. Neist suurim võlanõue on maksuametil. Maksuamet on teinud 12.06.2008 korralduse maksuvõla täitmiseks summas 70 814 ja 15.07.2008 korralduse pangakonto arestimiseks. 09.12.2008 on Maksuamet pangaarve vabastanud arestist seoses kinnitatud maksuvõla tasumise graafikuga, milline tunnistati kehtetuks 31.03.2009. Võlgniku selgituste kohaselt hakkasid võlad tekkima 2008 II kvartalis. Võlgnik otsis võimalusi maksuvõla vähendamiseks, esitas Maksuja Tolliametile ajatamiseks taotluse, esitades juurde bilansid, kassavoogude aruanded ja muud dokumendid. Suuremas mahus hankijate võlgnevused on tekkinud alates november 2007 kuni aprill 2008. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tehinguid, kus oleks üht võlausaldajat teisele eelistatud, samuti tahtlikke tehinguid, mis oleks äriühingule kahju põhjustanud. Ajutisel halduril ei ole andmeid, et äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks süüteo tunnustega tegu. Võlgniku vara väärtus on 10 740 krooni. Seoses OÜ Tailor Studio pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Seega olemasolev OÜ Tailor Studio vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (
Kohus leiab, et OÜ Tailor Studio pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Tailor Studio dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Taavi Sepa.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu 13 900 krooni ja hüvitis kulutuste katteks 1180 krooni. Ajutine haldur on teinud tööd 16 tundi tunnitasuga 300-1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 13 900 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 1180 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tael Halduribüroo. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.