← Eesti

2-08-78581/7

Obsah (6)§ 449§ 436§ 230§ 386§ 173§ 162

2-08-78581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

) § 330 lg 2 kaotas kostja õiguse taotleda hagi aegumist, kuna ta ei esitanud hagist teadasaamisest mõistliku aja jooksul vastuväidet selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kohus määras protokolliliselt anda pooltele aega läbirääkimiste 2 pidamiseks võimaliku kompromissi saavutamiseks kuni 16.02.

  1. a. ja menetleda tsiviilasja poolte ühisel taotlusel edasi kirjalikult.
  2. Hageja esitas 03.03.
  3. a. arvamuse kostja kirjalikule vastusele. Arvamuse kohaselt ei reguleeri TMS § 221 erinevalt TMS § 220 aegumist kui tsiviilõiguslikku vastuväidet nõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 10 peatükk käsitleb hagi aegumist ja midagi muud hagi aegumisena käsitleda ei tohi. Seadusandja on sätestanud TMS § 221 hageja õiguse esitada hagi ja TMS §-s 221 sätestatud tähtaega peab käsitlema menetlustähtajana, mitte hagi aegumise tähtajana. Hageja leiab, et on oluline pöörata tähelepanu ka hageja nõudele – hageja nimelt taotleb õigussuhte puudumise tuvastamist ning sellel alusel täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Perekonnaseadus ei võimalda vabatahtlikult tasutud elatist tagasi nõuda. Seetõttu tuleb asja menetleda, olenemata menetluse mõjust vaidlustatavale täitemenetlusele. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et TMS §-s 221 on seadusandja siiski sätestanud hagi aegumise tähtaja, tugineb hageja väitele, et aegumine on peatunud TsÜS § 167 alusel, kuna pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja ja kostja alustasid läbirääkimisi viivitamatult pärast täitemenetluse alustamisest teadasaamist hageja poolt. Kostja ei ole keeldunud läbirääkimiste pidamisest. Sisuliselt pidasid pooled läbirääkimisi kuni hagiavalduse esitamiseni. Samas vastuses nendib hageja, et poolte vahelised läbirääkimised on lõppenud edutult, Seega esinevad kõik

§ 449lg 3 täheldatud vaheotsuse tegemise eeldused.

KOHTU SEISUKOHAD

  1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
  2. Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: •
  3. märtsil
  4. a. on sissenõudja KP avalduse ja Harju Maakohtu 15.02.
  5. a määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel algatatud täitemenetlus elatisraha elatusraha võla 22 249 krooni sissenõudmiseks (asjaolu on tõendatud täiteasjas nr 052/2008/3132 võlgnikule saadetud täitmisteatega [tl 6, 39]). •
  6. märtsi
  7. a. täitmisteade täiteasjas nr 052/2008/3132 toimetati võlgnikule kätte
  8. aprillil
  9. a (asjaolu üle puudub vaidlus [tl 52 pöördel] ja asjaolu nähtub ka hageja poolt kohtutäiturile 23.04.
  10. a saadetud e-kirjast [tl 41]). •
  11. novembril
  12. a esitas hageja hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju Maakohtule (asjaolu on tõendatud vastava templijäljendiga hagiavaldusel [tl 1] ja asjaolu nähtub ka kohtute infosüsteemist [KIS]).
  13. Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu hagi täiteasjas nr 052/2008/3132 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 15.02.
  14. a. määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (

§ 436lg 7).

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TMS § 221 lg 3 sätestatud tähtaeg ei ole hagi aegumise tähtaeg, vaid on menetlustähtaeg. Nimetatud seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja väite selle kohta, et kostja on minetanud oma õiguse aegumise vastuväite esitamiseks, kuna ta ei ole esitanud hagist teadasaamisest alates mõistliku vastuväite selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 371, hagi aegumine ei ole käsitletav hagi menetlusse võtmist takistava asjaoluna, mistõttu ei piiratud aegumise vastuväite esitamine hilisemalt menetluse kestel.

  1. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse p-is 7, et hagejale (võlgnik) toimetati 3 vaidlusaluses täiteasjas (nr 052/2008/3132) täitmisteade kätte
  2. aprillil
  3. a. Hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1
  4. aprillist
  5. a. Seega pidi hageja tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 täiteasjas nr 052/2008/3132 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 15.02.2005.a. määruse tsiviilasjas nr 2/27-9977/04 alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitama kostja (sissenõudja) vastu hiljemalt
  6. mail
  7. a. Hagi on kohtule esitatud
  8. novembril
  9. a, mistõttu on hagi täiteasjas nr 052/2008/3132 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud.
  10. Hageja väitel toimusid peale täitmisteate saamist tema ja kostja vahel läbirääkimised, mis lõppesid hagiavalduse esitamisega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud vaatamata kohtu vastavale ettepanekule (tl 53) asjaolu, et tema ja kostja vahel oleksid toimunud läbirääkimised 30 päeva jooksul alates

  1. aprillist 2008.a. s.t hagi aegumise tähtaja kulgemise jooksul. Isegi kui käsitleda poolte vahel 24.04.
  2. a. aset leidnud meilivahetust läbirääkimistena, saab kostja 24.04.
  3. a kl 16.05.47 saadetud kirjast teha järelduse, et ta läbirääkimistest keeldub, millega tuleb läbirääkimised TsÜS § 167 lg 1 mõttes lõppenuks lugeda. Sellisel juhul peatunuks nõude aegumine vaid üheks päevaks, mis käesolevas asjas hagi aegumist ei mõjuta. Hilisemaid läbirääkimisi s.o. pärast hagi aegumise tähtaja möödumist peetud läbirääkimised ei ole käsitletavad TsÜS §-s 167 täheldatud hagi aegumise tähtaega peatava asjaoluna. 10.

449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

  1. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
  3. Vastavalt

§ 386

lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohtu 25.11.2008.a. määrusega hagi tagamiseks peatatud täiteasjas nr 052/2008/3132 täitemenetlus. Kuna käesolevas asjas jääb hagi rahuldamata, siis tuleb

§ 386lg 4 alusel Harju Maakohtu 25.11.2008.a.

määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.