Obsah (6)

§ 3§ 29§ 28§ 130§ 165§ 23

Tsiviilasi nr 2-09-19038 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. juuli 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1

§ 3lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, Ts

MS § 661 lg 1, 2). I MENETLUSE KÄIK 28.04.2009 esitas juhatuse liige Peter Lundsbjerg Andersen Tartu Maakohtule avalduse B@A EXTER OÜ pankrotimenetluse algatamiseks (tlk 5). 19.05.2009 määrusega algatas kohus B@A EXTER OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a (tlk 19-20). 15.06.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tlk 17-78). Asjaolud Avalduse kohaselt on B@A EXTER OÜ kantud äriregistrisse 28.06.

1. a. Äriühing alustas majandustegevust
2. a II poolaastal ja põhitegevusalaks olid üldehitus-, sanitaartehnilised- ja remonditööd ning tööjõu rent. Teenuste osutamine toimus ainult Soome Vabariigis. Tegevuse alustamisest kuni
3. a sügiseni oli äriühingu tegevus väga edukas ja ettevõtte areng näitas head ja oodatud kasvutempot. Ettevõte tuli toime nii oma lühi- kui ka pikaajaliste kohustuste täitmisega. Alates
4. a lõpust olukord muutus. Ülamaailmse majanduskriisi ja kinnisvaraturu jahtumise tõttu vähenes Soomes oluliselt ehitus- ja remonttööde maht ning tellimuste arv. Äriühing lõpetas pooleliolevad tööd, kuid uute tööde tegemiseks kliendid lepinguid ei pikendanud ega sõlminud. Nendel asjaoludel on muutunud võimatuks äriühingu igapäevase majandustegevuse jätkumine ja äriühingu poolt võetud lepinguliste kohustuste täitmine. Ettevõttel on varasid 439 279 krooni eest ja kohustusi 399 014 krooni eest, seega varad ületavad kohustusi, kuid äriühingul puuduvad likviidsed vahendid kõigi kohustuste täitmiseks. Majandustegevus on faktiliselt seiskunud ning osanike ja juhatuse arvates puuduvad võimalused ja väljavaated selle taastamiseks. II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandest nähtub, et B@A EXTER OÜ võlad moodustavad vähemalt 442 405,57 krooni (
5. Võlgnik on koostanud vastuse ajutise halduri järelepärimisele, kus p.1.
6. on toodud kohustuste all, osas võlad ja ettemaksed, seisuga 19.05.2009 võlad hankijatele, mis on kokku 133 375.- krooni. Võlad hankijatele on tekkinud alates 18.02.2009 kuni 04.05.2009 ehk käesoleval aastal.
7. Ajutise halduri järelepärimise vastuses on toodud kohustuste osas võlad töövõtjatele, kus on ära näidatud võlgnevus ühele töötajale saamata töötasu osas kokku summas 9 126,00.- krooni, aruandvate isikute all on võlgnevus ühele töötajale summas 10 767,00.- krooni maksmata päevarahade eest, samuti võlgnevus 1 223,00.- krooni. Saamata puhkuserahad on kajastatud lühiajaliste eraldiste, puhkusereservi all summas 26 534,00.- krooni.
8. Järelepärimise vastuses on võlgnik toonud töötajatele makstud töötasud viimase kuue kuu kohta, millest kajastub, et ettevõttes töötab alates 13.04.2007 Kerlin Muttik, kes on vormistatud puhkusele alates 13.04.2009 kuni 01.06.2009, kellele ei ole võlgnevusi ei töötasu ega saamata puhkuserahade osas.
9. Ajutise halduri järelepärimise vastuses on toodud kohustuste osas välja maksuvõlad, mis on koos intressidega kokku 231 936,00.- krooni. Ajutise halduri järelepärimisele on saabunud 26.05.2009 2 vastus nr 7.1-4/4911-1 Maksu- ja Tolliametist, mille 25.05.2009 saldoteatise kohaselt on nõuete saldo kokku 245 707,22.- krooni, millele lisandub maksusummadelt arvutatud intress 6 837,35.krooni.
10. Ajutise halduri järelepärimise vastuses on toodud kohustuste osas välja lühiajaliste eraldiste all puhkusereservi sotsiaalmaks summas 8 756,00.- krooni ja puhkusereservi töötuskindlustusmaks summas 80,00.- krooni, kokku seega viitvõlad 8 836,00.- krooni. Punktis
11. on lõppbilansis lühiajalised eraldised kokku summas 35 370,00.- krooni, kuhu on sisse arvestatud ka maksmata puhkusetasud summas 26 534,00.- krooni.). Võlgniku käibevara on kokku 22 733,00.- krooni, millest Nordea Pank EEK arvel 6 694.- krooni ja Nordea Pank EUR arvel 16 038.- krooni. Järelepärimise vastuses on p.
12. esitatud ettevõtte bilanss 31.05.2009 seisuga, kus on samuti näidatud raha jäägiks kokku 22 733.- krooni. Kontod on arestitud 22.05.2009 seisuga. Kohustused Nordea Panga ees puuduvad. Nõudeid ostjate vastu kokku summas 390 046.- krooni, kuid ajutine haldur on arvamusel, et kui nõue on vaieldav , siis ei ole võimalk nõuet lugeda võlgniku reaalseks likviidseks varaks. Põhivara puudub. Seega kokku on võlgniku varaks 22 733,00 .- krooni. Võlausaldaja võlad on struktureeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Pankrotiseadus annab pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele võlausaldajatele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö ). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest. Pandiga/hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad. Lühiajalised kohustused moodustavad kokku 442 405.57 krooni. Lühiajalised laenud ja võlakirjad puuduvad. Võlad hankijatele on 133 375.- Võlgnik on koostanud vastuse ajutise halduri järelepärimisele, kus p.1.
13. on toodud kohustuste all, osas võlad ja ettemaksed, seisuga 19.05.2009 võlad hankijatele, mis on kokku 133 375.- krooni. Võlad töövõtjatele on 9 126,00.-*/ 47 650.- Ajutise halduri järelepärimise vastuses on toodud kohustuste osas võlad töövõtjatele, kus on ära näidatud võlgnevus ühele töötajale saamata töötasu osas kokku summas 9 126,00.- krooni, aruandvate isikute all on võlgnevus ühele töötajale summas 10 767,00.- krooni maksmata päevarahade eest, samuti võlgnevus 1 223,00.- krooni. Saamata puhkuserahad on kajastatud lühiajaliste eraldiste, puhkusereservi all summas 26 534,00.- krooni. Nimeliselt on saamata töötasud, puhkusekompensatsioonid ja maksmata päevarahad toodud järelepärimise vastuses p.1.5.
14. all. Maksuvõlad on 231 936,00.-*/ 252 544,57.- Muud võlakohustused on 8 836,00.- Pikaajalised kohustused puuduvad. III KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Halduri tasu ja kulutuste suurusega on võlgniku esindaja nõus. Dokumentide hoidjaks palub määrata Peter Lundsbjerg Andersen. IV KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt võlgnikul on varasid kokku 22 733 krooni, teadaolevate võlgade kohustuste suurus aga vähemalt 442 405.57 krooni. Ajutine haldur on leidnud, et on tagasivõidetavaid tehinguid, kuid menetluse kulude katteks puuduvad pankrotimenetluses vahendid. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. Eeltoodust 3 tulenevalt on kohus seisukohal, et B@A EXTER OÜ on maksejõuetu ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Ajutise pankrotihalduri aruandest selguvad maksejõuetuse põhjused, mille tagajärjel ei suuda ettevõte täita oma kohustusi. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Juhtimisfunktsioonina kontroll eeldab finantsarvudest arusaamist ja sellest ettevõtte tegevuses muudatuste tegemist. Andmete kajastamine koondandmetena võimaldab analüüsida ettevõtte tegevust, annab võimaluse kontrollida planeeritu vastavust tegelikkusele, annab võimaluse muuta tegevuskava. Mida kiiremini ettevõtte tegevust suudetakse arvandmetes kajastada, seda parema ülevaate saab juht ettevõttest. Teiselt poolt on oluline ka juhi tahe vaadata ettevõtte rahavoogude kasumlikkust. Äriühingu juhatuse liige ilmselgelt nägi 2008 aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga, samas ei suudetud rakendada piisavalt vajalikke meetmeid, et ettevõte madalseisust välja tuua. Ettevõte ilmselt lootis, et tegemist on ajutiste raskustega ja lepingulised mahud ja tellimused mingi aja pärast taastuvad. Süveneva majanduslanguse tingimustes ei olnud see võimalik, mistõttu käesoleva aasta aprillis leiti, et kasumlikku majandustegevust ei ole võimalik taastada. Eeltoodust tulenevalt ei esitatudki pankrotiavaldust varem kui alles käesoleva aasta aprillikuus. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5¹ tulenevalt esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et juhatuse liikme käitumises ei esine raske juhtimisvea tunnuseid.

§ 28

lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuriteo tunnustega tegu kohus juhatuse liikme käitumises samuti ei leia, puudub tahtlik tegu. 3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja

§ 130

lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Sirje Tael’al likvideerida B@A EXTER OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast B@A EXTER OÜ registrist kustutamist tuleb ajutine pankrotihaldur Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

1. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb B@A EXTER OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele. Peter Lundsbjerg Andersen on andnud nõusoleku, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.
2. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus

§ 23

lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 6 ja §-st

1. Arvestades Sirje Tael’a ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada. Tasu suuruseks tuleb määrata 21 700 krooni, mis on seostud ajutise halduri kohustuste täitmisega pankrotimenetluses ja 8 800 krooni, mis on seostud töötajate avalduse esitamisega Eesti Töötukassale, kokku seaga 30 500 krooni, millelt tuleb maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 2360 krooni.
2. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtunik 4